Kevadsemestri alguses hakkasid Tartu Ülikooli üliõpilased kasutama kauaoodatud uut õppeinfosüsteemi. ÕIS2 tulek tekitas aga paljudes tudengites meelehärmi, sest platvorm oli alles arendusjärgus ja nii mõnigi vajalik funktsioon puudus.

Ülikooli IT-juht Nevil Reinfeldt ütles mullu maikuus, et uus ÕIS on praegusest tunduvalt kasutajasõbralikum ja lähtub eelkõige tudengite vajadustest.

Paraku on uus infosüsteem nii mõnegi tudengi arvates hoopis segasem ja ebamugavam kui eelmine. Informaatika eriala esmakursuslase Jan Erik Konksi arvates pole uus ÕIS eelmisest sugugi parem, sest praegu on funktsioone pigem puudu ja neid on keeruline leida. Konksi tõi näite, et õppeainete tagasiside on varasemaga võrreldes kehvapoolne. «Miks pean ma kiir­valikutes nägema kõikide erialade tunniplaane ja õppekavu? Lisaks ei saa enam täies mahus vaadata eelmiste aastate tagasisidet. Tuska teki­tas ka materjalide liikumine Moodle’isse,» loetles farmaat­sia­tudeng Reelika Jõgi ÕIS2 tulekuga tekkinud murekohti.

Ajalootudeng Kristjan Raud ütles, et tema arvates ei muutunud ÕIS2-s midagi paremaks, see näeb lihtsalt modernsem välja.

Milleks meile uus õppeinfosüsteem?

ÕIS 2.0 hakati välja töötama juba 2017. aasta kevadel, sest ülikooli IT-juhi Nevil Rein­feldti sõnul jäi pea 20 aastat vana õppeinfosüsteem ajale lihtsalt jalgu.

Vestlesin üheksa eriala tudengiga ja enamik neist tõdes, et vana ÕIS vajas tõesti uuendamist, põhjuseks toodi peamiselt aegunud disain ja vähene kasutusmugavus.

Kolmanda aasta matemaatika ja IT üliõpilase Ingel Parmase arvates oli uut ÕIS-i tarvis, et ajaga kaasas käia, kuid hädavajalikuks ta seda ei pidanud.

«Minu hinnangul töötas ÕIS1 piisavalt hästi, paljude tuttavate jaoks oli see aga segane ja arusaamatu,» sõnas ta.

Reelika Jõgi ÕIS1 toimimises palju vigu ei märganud. «Tegemist oli üsna lollikindla süsteemiga, mille puuduseks oli kehv väljanägemine,» sõnas ta. ÕIS2 näeb tema arvates küll parem välja, ent süsteem on muudetud arusaamatumaks.

Jõgi sõnul tekitas ärevust ka õppematerjalide kaotamine ÕIS2-st. Tekkis oht, et eelmistel semestritel läbitud ainete materjale ei saa enam kätte. «Õnneks said meditsiini­teaduste valdkonna tudengid kõikidele Moodle’i kursustele vaatlejana ligi, mis lahendas selle mure,» rääkis ta.

Geograafia magistrant Madli-Johanna Maidla leidis, et kõige tudengisõbralikum variant oleks hoopis see, kui Moodle’i ja ÕIS-i funktsioonid oleksid ühel ja samal platvormil.

Ingel Parmas aga arvas, et niigi segasele ÕIS-i süsteemile Moodle’i funktsionaalsuse lisamine muudaks asja veelgi keerulisemaks.

Süsteem alles arengujärgus

ÕIS2 pidi algsete plaanide kohaselt välja tulema juba augustis ning sügisel õpinguid alustanud tudengid ei pidanudki vana süsteemi nägema. Läks aga nii, et üliõpilased toodi vanast süsteemist uude üle alles kevadsemestri alguses ja süsteem oli siis ikka veel poolik.

Prantsuse romanistika­tudeng Liina Maurerit häiriski ÕIS2 tuleku pidev hilinemine. «Kui platvorm lõpuks avati, oli see endiselt poolik ning tekitas segadust. Pärast ÕIS1 kinni­panemist satuti justkui vihma käest räästa alla, sest ÕIS2 polnud veel valmis,» ütles ta. Suurim probleem oli see, et alguses ei näinud tudengid õppe­ainete tagasisidet ega õpilase valikuid õppekavas.

Ka teise aasta arstitudengit Kätlin Resti häirisid uues platvormis olnud «augud»: ÕIS2 näitas tunniplaani valesti ja kategooria «Minu tunniplaan» asetses rippmenüüs ebaloogilises kohas.

IT-tudeng Karl Jaagup Kasele tekitas pahameelt see, et uues ÕIS-is ei saanud stipendiumile kandideerida. Lisaks soovis ka tema näha õppeainete tagasisidet. Nüüdseks on need probleemid ÕIS2-s lahendatud.

Informaatika teise aasta tudengi Hendrik Eeriksoni arvates käituti pooliku versiooni väljaandmisel õigesti, sest avalik ÕIS2 sundis arendajaid kiiremini tegutsema. «Kui ÕIS2 kasutuselevõtmist oleks veel edasi lükatud, siis ei saaks see kunagi päris valmis,» arvas Eerikson.

Ka Ingel Parmas tunnistas, et IT-projektide vead tulevad välja just kasutamise käigus ja seega ongi mõistlik parandada neid aja jooksul. Siiski tõdes Parmas, et ÕIS2 tuleku ajastus polnud kõige parem. «Vahetult enne ainetele registreerimise algust on tudengitel niigi stress ning neil pole aega uue ÕIS-iga tutvuda,» lausus ta.

Et üliõpilased ei kipu ÕIS-ist just liiga tihti oma õppekava täitmise seisu vaatama või seal ainetele registreeruma, nimetas mitu neist ka praegu ÕIS2 probleemkohtadeks funktsioone, mis on semestri jooksul tegelikult juba korda tehtud. Täielikult tahavad arendajad ÕIS2 valmis saada selle kalendri­aasta lõpuks.

Tagasiside vajab parandamist

Üliõpilased soovivad, et uues süsteemis parandataks ainete tagasiside funktsiooni. Karl Jaagup Kase sõnul näeb praeguses versioonis vaid üliõpilaste kommentaare, kuid aine üldisi hindeid mitte. Reelika Jõgi ootab, et tagasisideküsimustikus arvestataks ka olukorraga, kui ühte õppeainet annab mitu õppejõudu.

«Kindlasti võiksid olla olemas nii Androidile kui ka Iphone’ile mõeldud mobiili­rakendused,» lisas Ingel Parmas.

Mõtteid selle kohta, mis võiks uues süsteemis parem või teistmoodi olla, on ilmselt igal tudengil. ÕIS2-l on aga ka selliseid omadusi, mida üliõpilased kiidavad. Paljud kinnitasid, et väljanägemise poolest on ÕIS teinud suure ja positiivse edasimineku. Samuti peab mitu tudengit uueks mugavaks lisanduseks avalehe osa «Minu päevaplaan».

Reelika Jõgile meeldib õppetöö vormide ja mahu graafiline kujutamine, mis annab tudengile ainest visuaalse ülevaate. «Loomulikult võtab kõigega harjumine aega ning ÕIS2 puhul on seda iseäranis hästi näha,» sõnas ta.

Kuna muudatusi tehakse uude õppeinfosüsteemi ka edaspidi, peavad tudengid nendega järjest harjuma. Kohanemine võtab aega. «Kui olla viis aastat ühte info­süsteemi kasutanud, siis ei tundugi uus eriti loogiline,» tõdes magistrant Madli-Johanna Maidla.