13. oktoobril tähistab 50. sünnipäeva TÜ filosoofiateaduskonna dekaan, praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Margit Sutrop lõpetas 1981. aastal Miina Härma nimelise Tartu 2. keskkooli ja 1986. aastal cum laude Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala. Ta jätkas õpinguid Tartu ülikoolis filosoofia erialal ja suundus peatselt end täiendama Suurbritanniasse, Norrasse ja Saksamaale. Doktorikraadi omandas ta Konstanzi ülikoolis 1998. aastal monograafiaga «Fiction and Imagination: The Anthropological Function of Literature». Selle eest sai ta ka Konstanzi maakonna auhinna.

2000. aastal Eestisse tagasi pöördudes valiti Margit Sutrop praktilise filosoofia professoriks. Aasta hiljem asutas ta algselt koostöös nelja teaduskonnaga (arsti-, õigus-, filosoofia- ja sotsiaalteaduskond) ja VolkswagenStiftungi uurimisraha toel erialadevahelise eetikakeskuse, mis on tänaseks kasvanud kaheksat teaduskonda hõlmavaks konsortsiumiks. 2004. aastal valiti ta filosoofia osakonna juhatajaks ning pärast struktuurireformi filosoofia ja semiootika instituudi juhatajaks.

Margit osaleb paljudes valdkondlikes ning üleülikoolilistes komisjonides ja nõukogudes. Soov seista veelgi enam humanitaaria huvide eest Eesti kõrghariduselus ajendas teda 2012. aasta lõpus kandideerima filosoofiateaduskonna dekaaniks ning selle ameti ülesandeid on ta alates käesoleva aasta algusest väsimatult täitnud.

Filosoofia eriala rahvusvahelistumine Tartu ülikoolis on suuresti Margiti teene. Aastate jooksul on Tartu ülikooli toodud mitmeid välisõppejõude ning külalislektoreid ja -üliõpilasi. Ta on organiseerinud kümneid rahvusvahelisi konverentse ja seminare, loendamatu hulga töötubasid ja -gruppe ning osalenud mitmesugustes võrgustikes. Tema juhtimisel muutus osakonna õppetöö mitmekesisemaks. Palju rõhku pandi sellele, et filosoofiast leiaksid endale huviväärset ka teiste erialade üliõpilased ning välja töötati mitmed interdistsiplinaarsed kursused (arsti-, majandus- ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas).

Margit on edukalt juhendanud kolme doktoritööd, mitmeid magistri- ja bakalaureusetöid ning leiab peale suure administratiivse koormuse jätkuvalt aega oma kraadiõppurite juhendamiseks.

Margitile südamelähedased uurimisvaldkonnad on moraali- ja poliitikafilosoofia, bio- ja meditsiinieetika, haridusfilosoofia, filosoofia ajalugu, esteetika ja kirjandusteooria. Viimastel aastatel on tema huviorbiidis uued eetilised probleemid, mis on tekkinud biomeetriliste näitajate kasutuselevõtuga, seostudes peamiselt inimeste isikuandmete ja privaatsusega. Neil teemadel on ta pidanud ettekandeid konverentsidel üle maailma ning avaldanud mitmeid publikatsioone.

Margit on juhtinud erialadevahelisi meeskondi kuues Euroopa Komisjoni raamprogrammi projektis, olnud kahe sihtfinantseeritava teadusteema juht, olnud mitmete rahvusvaheliste ja kodumaiste teadusprojektide eestvedaja ning taotlenud uurimistoetusi. Margit on Euroopa tippteadlasi ühendava Academia Europaea liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetikaekspert.

Margitil jätkub tähelepanu paljudele ühiskonnas päevakorral olevatele valupunktidele. Tema eestvedamisel algatati riiklik programm «Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013», mille eesmärk on hoida ja arendada väärtusi, mis kindlustavad Eesti ühiskonna inim- ja sotsiaalse arengu. Programmi raames on ilmunud hulk metoodilisi materjale nii koolidele ja lasteaedadele kui ka ühiskonnale laiemalt. Praegu töötatakse välja mudelit, millega hinnata koolide ja lasteaedade headust.

Tema panust Eesti haridusellu on tunnustatud haridus ja teadusministeeriumi tiitliga «Hariduse sõber 2003», ta on saanud Avatud Eesti Fondi koosmeele preemia ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Kolleegid ja sõbrad tunnustavad Margiti entusiasmi ja ainulaadset võimet genereerida ideid ning algatada uusi ja innustavaid projekte ning soovivad talle edaspidiseks mõttelendu ja tegutsemisindu.

Filosoofiateaduskond
Filosoofia ja semiootika instituut
Eetikakesku