Patendi õige taotlemine toob kasu kõigile osapooltele

Aktuaalne

Patendi taotlemine on aeganõudev ja kallis, kuid selle saamine tähendab teadlase tööle suurt tunnustust. Just sellepärast tasub olla taotlusprotsessi eripäraga kursis. Nii ei ole tarvis ka hiljem tegematajätmisi kahetseda.

Uusim Tartu Ülikoolile väljastatud patent tuli USA patendiametist Enn Lusti töörühma leiutise eest, mida saab kasutada elektrienergia salvestus- ja säilitamisseadmetes. 

Kas leiutisele või ideele on võimalik patent võtta või mitte, selle analüüs algab koostööst. Tartu Ülikoolis on selles küsimuses hea partner tehnoloogiasiirde töötaja. Korrektne asjaajamine on teadlasele garantii, et saadud patent on vettpidav. Samuti toob tulu patenditud leiutise CV-sse lisamine.

Kuigi patendi taotlemine võtab aega, olgu etteruttavalt öeldud, et Tartu Ülikoolis ei käi see enam samamoodi kui 20 aastat tagasi. Näiteks saame nüüd peale Eesti volinike kasutada ka teiste riikide patendivolinike abi.

Miks patenti taotleda ja mida kaitsta?

Patenditaotlusi ja patente arvestatakse ülikoolile baasfinantseerimise määramisel, kuid see üksi ei ole põhjus, miks taotleda uutele tehnoloogilistele lahendustele patenti.

Tartu Ülikooli koostöö ettevõtetega on märkimisväärselt tihenenud ja ka koostöövormid on mitmekesisemad. Oleme endiselt seda meelt, et suured välisettevõtted peaksid tellima teadus- ja arendustööd just meie teadlastelt. Seepärast taotleb ülikool patenti ainult nendele tehnoloogilistele lahendustele, mille kasutamise vastu võiks olla ettevõtetel huvi.

Samas tasub anda tehnoloogiasiirde töötajatele kindlasti teada ka muust rakendusliku potentsiaaliga intellektuaalomandist (oskusteave, tarkvara, andmebaasid jt autoriõiguse objektid). Nii saavad ettevõtted kasutada ülikooli erinevaid teadustulemusi.

Viimase kolme aasta jooksul on Tartu Ülikoolile väljastatud 13 patenti ja ülikool on esitanud 40 uut patenditaotlust. 2017. aasta lõpu seisuga on TÜ-l 14 kaitstavat leiutist ning üle 60 jõusoleva patendi ja patenditaotluse.

Igal aastal eraldab ülikool intellektuaalomandi kaitse kuludeks kesksest fondist 65 000 eurot. Litsenseerimisest saadav tulu on viimastel aastatel olnud umbes 100 000 eurot aastas. Autoritele makstakse välja 65% sellest tulust. Ülejäänuga kaetakse osa ülikooli üldkuludest (20%) ja makstakse struktuuriüksustele (15%).

Tartu Ülikooli kõige edukam leiutis on piimhappebakter ME-3, millel on ulatuslik patendikaitse ja mida sisaldavaid tooteid müüakse juba 15 riigis üle maailma.

Kuidas patenti taotleda?

Tehnoloogiasiirde töötajatele võib anda patendi taotlemise soovist teada e-kirjaga (tto [at] ut.ee) või siseveebi vormi kaudu.

Lisaks üldisele teabele, nagu esialgne nimetus ja autorid, tuleb lisada kavandatava (veel avaldamata) publikatsiooni, aruande või uuringu tulemuste kokkuvõte ning kirjeldada, millist probleemi ja kuidas väljapakutud viis lahendab.

Tehnoloogiasiirde töötajad analüüsivad saadud infot ja võtavad autoritega lisateabe saamiseks kindlasti ühendust. Kas ja mil viisil patenti taotleda, selle kohta teevad nad ettepaneku arendusprorektorile.

Kohe pärast patenditaotluse esitamist alustatakse koos teadusrühmaga leiutise kommertsialiseerimise (äris kasutamise) tegevusi.

Mis juhtub, kui tehnoloogiasiirde töötajaid patendi taotlemisse ei kaasata?

Kui veab, ei juhtu midagi halba. Kindlasti olete aga kulutanud oma aega ja teadusraha patendiametitega arutelude pidamiseks. Teie CV-s on üks uus rida ja ülikool saab baasfinantseerimise määramisel mõne lisapunkti.

Kui teil ei vea, võib tekkida hulk probleeme.

  • Volinik ei valda teie eriala või keelt. Seetõttu ei saa ta aru leiutise olemusest ega suuda pakkuda välja patendi kõige paremat sõnastust.
  • Volinik ei mõista teie leiutise kasutusvõimalusi ja nõrk patenditaotlus ei võimalda leida leiutisele ärilist kasutajat.
  • Volinikul võib puududa tahe teha teie tellitud töö tähtajaks ja korrektselt, kuna teie kui tellija ei ole väheste kogemuste tõttu võimeline selle kvaliteeti kontrollima.
  • Teadustöö rahastaja võib lugeda patendikulu abikõlbmatuks.
  • Kui mõne autori varalised õigused ei kuulu Tartu Ülikoolile, kelle nimel patenti taotletakse, on see alus patent tühistada. Selline autor võib olla tudeng, TÜ-väline kaastöötaja või TÜ töötaja, kel puuduvad töölepingus sellekohased tingimused.
  • Kui taotleda patenti eraisiku nimele, ei saa seda taotlust ega patenti arvestada baasfinantseerimise määramise alusandmetes ja TÜ nimel grantide taotlemisel, mistõttu jääb TÜ-l ja töögrupil raha saamata.

Miks kasutab TÜ sageli Ühendkuningriigi patendivolinikke?

Ühendkuningriigi (UK) patendiametil on hulk eeliseid.

  • Taotluse esialgse sisulise otsingu vastus antakse kiiresti, umbes kuue kuu jooksul (Eestis võib see aega võtta aastaid).
  • See on üks kolmest keskusest, mis teeb Euroopa Patendiameti otsinguid. Kogemus ja maht võimaldavad UK patendiametil spetsialiseeruda. Tänu sellele mõistab sealne ekspert teie valdkonda tõenäoliselt ka sisuliselt ja arutelu on asjatundlikum kui mujal.
  • UK patendivolinikel on rohkem kogemust sellega, kuidas sõnastada teie idee detailselt patenditaotluses. Saame valida erineva erialase tausta ja kogemustega volinike vahel.
  • Kuigi UK volinike tunnitasu on Eesti kolleegidest kõrgem, on see siiski madalam kui USA volinike tasu.
  • UK-s ei võeta taotluse esitamisel lõivu. Tugevamale patenditaotlusele kulub vähem raha ka ekspertiisi käigus, sest protsess on lühem.
  • Teil ei ole vaja tellida tõlget, sest volinik valdab keelt ja alusmaterjal (publikatsioonide käsikirjad) on enamasti inglise keeles.
  • UK volinik ei eelda, et teadlane koostab patenditaotluse ise. Piisab, kui esitate alustekstid ja autori kirjelduse selle kohta, millist probleemi ja kuidas saab varasemast paremini lahendada.

Kuidas taotleda patenti mitme teadusasutuse koostöös loodud leiutisele?

Leiutisest teatamise vorm või selle analoog on olemas enamikul teadusasutustel. Autorid täidavad vormi ja saadavad selle kõigi kaasatud teadusasutuste tehnoloogiasiirde üksustele. Edasi juhendavad iga asutuse tehnoloogiasiirde töötajad oma teadlasi majasiseste reeglite alusel.

Asutusesiselt kontrollitakse ja vajaduse korral lepitakse eraldi kokku varaliste õiguste loovutamine (intellektuaalomandi akti ei ole vaja juhul, kui töötajal on see tingimus töölepingus) ja autorite panuse jaotus. Samuti sõlmivad teadusasutused ühise leiutise haldamise lepingu. Selles määratakse kindlaks, kes ja milliste tegevuste eest vastutab leiutise kaitsmise ja kommertsialiseerimise protsessis.

Veel lepitakse kokku rahastamine ja see, millise voliniku abi kasutada.

Tasub teada, et Tartu Ülikoolil on ühiste leiutiste kaitsmisel ja kasutajate otsimisel väga hea koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ning mitme välisriigi teadusasutustega. Seepärast on patendi taotlemiseks ja edaspidiste ohtude vältimiseks kõige mõistlikum anda leiutisest ja ideest teada oma ülikooli tehnoloogiasiirde töötajale.

Publitseerimine on reklaam

Väga paljud teadusmahukate suurettevõtete arendustöötajad loevad teaduspublikatsioone ning otsivad sealt huvipakkuvaid teadlasi ja teadusrühmi. Selle teadmise ärakasutamine on kasulik tulevikustrateegia meiegi teadlastele.

Siiski tuleb meeles pidada, et enne artikli käsikirja saatmist kirjastusele või konverentsi annotatsiooni esitamist on oluline patendi taotlemise soovist teada anda tehnoloogiasiirde töötajale.

On selge, et igast kohtumisest ei sünni koostööd. Nii ei sünni igast ideest ja leiutisest ka patenti, kuid me oleme igati abiks optimaalse kaitsestrateegia leidmisel ja leiutisele kasutajate otsimisel.

Jane Luht

Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde juht

Jaga artiklit