TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia peahoone.
FOTO: Andres Tennus

Viljandist saab tervikliku kultuurihariduse

Essee

Ülikoolidele on heidetud tihti ette erialadevahelise sidususe puudumist. Euroopa majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks peetakse järjest uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid, millele peaks aitama kaasa erialadeülene koostöö kõrgkoolides.

Viljandi kultuuriakadeemia tunnuslauses «Omakultuursed terviklahendused» on ühendatud pärimus ja tänapäev, rahvuslikkus ja rahvusvahelisus, teadus- ja kunstiloome teooria ning praktilised lahendused. Sealjuures on tähtis roll täita just valdkonnaüleselt lõimitud õppetööl.

Kultuurihariduse neli suunda

Akadeemias on neli osakonda: muusika-, etenduskunstide, kultuurhariduse ja rahvusliku käsitöö osakond.

Muusikaosakonnas saab õppida muusika õppekava alusel pärimus-, rütmi- ja koolimuusika ning helitehnoloogia suunal. Lisaks pakutakse koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga magistriõpingute võimalust pärimusmuusika õppekava alusel.

Etenduskunstide osakonnas õpetatakse tulevasi tantsupedagooge, koreograafe, näitlejaid, lavastajaid, harrastusteatrite juhte ja teatri visuaaltehnilisi töötajaid (butafoore, valgustajaid, multimeediaspetsialiste ja lavastuskorraldajaid).

Kultuurhariduse osakonnas õpetatakse tulevasi kultuurikorraldajaid ja -ettevõtjaid ning huvijuhte ja loovtegevuse õpetajaid. Peale selle saab osakonnas õppida kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekava alusel, mis on ühisõppekava kultuuriteaduste instituudi ja haridusteaduste instituudiga.

Rahvusliku käsitöö osakonnas on rakenduskõrghariduse õppes kolm pärandtehnoloogia suunda: rahvuslik tekstiil, rahvuslik ehitus ja rahvuslik metallitöö. Pärandtehnoloogiat saab õppida ka magistrantuuris.

Parem koostöö ühes valdkonnas

Õppekavade sidusust on kindlasti lihtsam saavutada ühe osakonna sees ühe valdkonna erialadel. Akadeemia etenduskunstide osakonna erilisus avaldub teiste etenduskunste õpetavate ülikoolidega võrreldes eelkõige paindlikus koosluses: seal on sidustatud tantsu- ja teatrikunst ning teatrikunsti sünteesitakse üha rohkem visuaaltehnoloogiaga (valguskujundaja, dekoraator-butafoori, etenduskunstide multimeediaspetsialisti ja lavastuskorraldaja erialaga).

Samas tehakse seal koostööd akadeemia teiste õppekavadega (kultuurikorralduse ja muusika vallas). Loovtehniliste erialade üliõpilaste tihe õppekoostöö teatri- ja tantsukunsti tudengitega loob suurepärased tingimused selleks, et nad saaksid omandada vajalikud erialased oskused. Sisult on tegu tulevase töökeskkonna mudeliga.

Õppekavade sidustamisele on kaasa aidanud ka ühe osakonna mitme õppekava ühendamine, säilitades õppekava sees erinevad erialad või suunad (muusika ja pärandtehnoloogia). Pealegi annab selline ühendamine võimaluse korraldada õppetööd paindlikumalt. Õppekavade lõimimise eeldus on programmijuhtide ja aineõppejõudude tihe koostöö, mis nõuab lisaaega.

Erialadeülene kultuurikorraldus

Akadeemias võib pidada kõige erialadeülesemaks õppekavaks just kultuurikorralduse õppekava, kuna sellest moodustavad 13% kas muusika- või etenduskunstide osakonna ained. Selle õppekava alusel õppiv üliõpilane peab valima ühe suuna, et saada põhjalikumad teadmised ühest kultuurivaldkonnast, mis tagab parema konkurentsivõime tööturul.

Lisaks süvendatud teadmiste pakkumisele ei saa alahinnata asjaolu, et õppetöö toimub koos looverialade tudengitega. See soodustab koostööprojektide algatamist. Sageli teevadki kahe või enama eriala üliõpilased lõputööks koostööprojekti. Tudengite tagasiside koostööprojektidele on olnud väga hea.

Mitu kultuurikorralduse eriala vilistlast on rõhutanud akadeemia lisaväärtusena siin loodud kontaktide võrgustikku. Õpingute ajal alguse saanud erialadevahelise koostöö parim tulemus on Tartus tegutsev teater Must Kast, mille asutasid 2015. aastal akadeemia lõpetanud teatrikunsti tudengid. Nad kaasasid ühe kultuurikorralduse eriala vilistlase, kellest sai teatri tegevjuht.

Ühe viimaste aastate edukaima ja jätkusuutlikuima koostööprojektina võib esile tuua ka moeetenduse «OmaMood», mida korraldatakse alates 2012. aastast. Selle eesmärk on tutvustada rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste diplomitöödena valmistatud kollektsioone. Projekti juhivad kultuurikorralduse eriala tudengid ning kaasa löövad tantsu-, muusika- ja visuaaltehnilise eriala üliõpilased.

Tervikuks siduv ettevõtlusõpe

Akadeemia kõikide erialade kokkupuutepunkt on mõne aasta eest käima lükatud kohustuslik ettevõtlusõpe, mille ajal saavad tudengid turvalises keskkonnas katsetada kogu ettevõtlusega seotud tsüklit alates äriidee tekkest kuni ettevõtte asutamiseni ja toodete või teenuste müümiseni. Vajaduse korral saavad nad proovida ka ettevõtte likvideerimist.

Selle juures on märkimisväärne, et ettevõtlusõppe rühmad moodustatakse akadeemia erinevate erialade tudengitest.

Kui kultuurikorralduse eriala spetsialiseerumissuundade koostöö looverialadega on sujunud üsna hästi, kuna neil on ühisosa – kultuurikorralduse erialaga tihedalt seotud kunstivaldkonna ained –, siis erialadeülese ettevõtlusõppe sisseviimine õppekavadesse on nõudnud suuri pingutusi.

Selleks, et luua kõikidele üliõpilastele ühtemoodi motiveeriv õpe, tuleb selle protsesse pidevalt arendada. Keeruline on muuta loometööle keskendunud noorte hoiakuid ja suhtumist ettevõtlusesse. Samas saaks just ettevõtlusõppega lõimida kogu akadeemia erialasid tulevikus veel tõhusamalt.

Marju Mäger

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse ja strateegilise juhtimise assistent, kultuurikorralduse õppekava programmijuht

Jaga artiklit

Märksõnad

kultuuriakadeemia