Õppeosakonna struktuur muutub selgemaks

Aktuaalne

Sellest kuust alates kuulub õppeosakonna alla seitse erinevat talitust, mille ülesanded ja teenused muutuvad disainimise käigus selgemaks ja tõhusamaks.

Õppeosakonda kuuluvad vastuvõtutalitus, õppekorraldus- ja kvaliteeditalitus, õppeinfosüsteemi- ja analüüsitalitus, rahvusvahelise õpirände keskus, nõustamiskeskus, õppe- ja arendusprojektide talitus ning elukestva õppe keskus.

Kogu õppeosakond töötab sellest aastast talituse süsteemi põhiselt ning igal talitusel on oma juht. Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Kristel Mikkor ütles, et varem allusid kõik peaspetsialistid otse juhatajale. «Talituse juhatajat kui sellist ei olnud. Nüüd on igal talitusel oma juhataja, kes tegeleb otseselt vastava talituse töö korraldamise ja eri küsimustega. Kõik teemad on õppeosakonnas jagatud nüüdsest nii, et on moodustunud ka meeskonnad ja on inimene, kes seda juhib.» Seda kõike selleks, et talitused toimiksid parimal võimalikul moel.

Mikkor sõnas, et nüüdsest kuuluvad kõik õppevaldkonna tugiteenused ühte osakonda. «Niisuguse korralduse idee võiks olla see, et analüüsime ja vaatame kõik teenused üle, räägime valdkondadega ning saame vajadusel selget teavet sellest, mida ja kuidas edasi teha,» lausus juhataja. Tema sõnul muutub teenuste kvaliteet oluliselt paremaks ning kõikide muudatuste eesmärk ongi see, et nii töötajad kui tudengid saaksid kasutada veel paremaid teenuseid.

Õppeosakonna talitused:

Vastuvõtutalitus;

õppekorraldus- ja kvaliteeditalitus;

õppeinfosüsteemi- ja analüüsi talitus;

õppe- ja arendusprojektide talitus;

rahvusvahelise õpirände keskus;

nõustamiskeskus;

elukestva õppe keskus.

Mikkori arvates on väga oluline, et muudatusi ei tehta ainult formaalselt, vaid kõiki teenuseid ka analüüsitakse. «Praegu tegeletakse teenuste kujundamisega nõustamiskeskuses ja rahvusvahelise õpirände keskuses.» Nõustamiskeskus hakkab tulevikus asuma raamatukogus ning see hõlmab tudengite nõustamist nii õppekorralduslikel, karjääri- kui ka psühholoogilistel teemadel.

«Esimest korda on ametlikult ühes struktuuriüksuses olemas kõik üliõpilaste nõustamisega seotud tegevused. Varem olid eri struktuuriüksuste nõustajad koos, kuid sisuliste tegevuste osas seesugune süsteem väga hästi ei töötanud,» rääkis Mikkor. Juhataja sõnul on varasemast rohkem tähelepanu keskpunktis ka probleemide ennetamine ja see, et tudengid ning õppejõud oleksid rohkem nõustamiskeskuse võimalustest teadlikud. «Nõustamiskeskuse ruumides hakkab tööle ka personaliosakonna koosseisu kuuluv töötajate psühholoogiline nõustaja Tõnu Lehtsaar,» lisas Mikkor.

Õppedisainerite abi

Elukestva õppe keskus tegutseb samuti veidi teisel moel kui enne. Varem tegutsesid eraldi talitustena täiendusõppekeskus ja haridustehnoloogiakeskus. «Nüüd on olemas üks talitus, mis koosneb neist kahest. Tööl on ka neli õppedisainerit, kellest igaüks tegeleb ühe valdkonna küsimuste ja probleemidega.»

Kui varem oli personaliarenduskeskuses kaks õpetamisoskuste arendamise konsultanti ja elukestva õppe keskuses kaks õppedisainerit, siis Mikkori sõnul on alanud aastast idee poolest nii, et igal valdkonnal on oma õppedisainer ja ka konsultant. «Need inimesed võiksid olla prodekaanide ja dekaani käepikendused, kes aitavad kaasa kõiges, mis on seotud erinevate tegevustega alates õppekavade arendusest kuni e-õppe toega seotud tehniliste detailideni välja,» rääkis Mikkor.

Juhataja arvates võiks nii õppedisainereid kui konsultante kaasata valdkonna töösse kui asjatundjaid, kes aitaksid valdkonnas neid tegevusi arendada. «Õppedisainerite töö sisu ja eesmärgid peaksid olema nüüdsest veidi midagi muud. Nende tegevus peaks olema suunatud rohkem teavitusele ja aktiivsus peaks tulema neilt endilt.»

Mikkor näeb, et õppedisainerid ei tohiks olla passiivses rollis ja oodata, et õppejõud pöörduvad nende poole alati ise oma küsimustega. «Pigem võiksid nad ise minna akadeemilise poole juurde. Vähemalt võiks kõigini jõuda teadlikkus sellest, missugused võimalused on õppedisaineritel ja kuidas nad saaksid aidata.»

Õppedisainerite poole võib pöörduda näiteks siis, kui õppejõud hakkab esimest korda mõnele oma ainele e-õppe tuge looma. «Siis on õppedisainerite toetus ja nõustamine väga suur. Meie praegune sõnum ongi, et esimene e-õppe tugi aidatakse suures osas ära teha. Soovime seeläbi jõuda sinna, et selle protsessi käigus tekivad ka õppejõul teadmised ja oskused ning edaspidi küsib ta juba spetsiifilisemaid küsimusi.»

Samuti võib õppedisainerite poole pöördud erinevate tehniliste küsimustega, mis puudutavad eri süsteeme, nagu Moodle, Mahara jne. «Õppedisainerid saavad aidata ka erinevate interaktiivsete lahendustega. Kui õppejõul on soov midagi teistsugust teha, siis on just õppedisainer see, kes saab oma nõu ja abiga aidata.»

Kriitilised kohad vaadatakse üle

Mikkori sõnul on täiendusõpe saanud ülikoolis palju erinevat kriitikat, mistõttu vaadatakse nüüd eesmärgid üle ja täpsustatakse tegevusi. «Vaatame kõik ülesanded üksikasjalikult üle ning mingid muudatused tulevad kindlasti.» Paljuski arutatakse neid ülesandeid üle praegu valdkondades ning täpsustatakse, mida ja kuidas oleks tarvis muuta.

Kui praegu kujundatakse nõustamiskeskuse teenuseid, siis lähitulevikus on plaanis ka teiste talituste ülesanded samal põhimõttel üle vaadata. «See protsess võtab üsna kaua aega ning seetõttu ei ole me praegu kõikidele talituste osadele jõudnud veel teenuste disaini veel teha. Kindlasti tegeleme sellega, sest oleme nõustamiskeskuse teenuste disainist saanud juba väga palju vajalikku teavet ja mõtteid.»

Ka senine vastuvõtutalitus ja välisüliõpilastalitus muutuvad. «Varem olnud välisüliõpilastalitus ei vasta enam kuigi hästi praegustele tegevustele. Seetõttu loodi rahvusvahelise õpirände keskus, mis omakorda tähendab seda, et keskus tegeleb kõikide tegevustega, mis on seotud õpirändega.» Keskuse loomisega pandi vastuvõtutalitusse kokku nii rahvusvaheliste õppekavade kui ka eestikeelsete õppekavade vastuvõtt. Vastuvõtutalitus tegeleb nüüdsest ainult vastuvõtuga.

Rahvusvahelise õpirände keskusega muutub üliõpilaste jaoks see, et välismaale õppima minnes ootab neid peale lepingute sõlmimise ees ka ettevalmistav osa: mida nad peaksid teadma ja oskama selleks, et olla hästi ettevalmistatud välismaale minekuks. «Pärast välismaalt naasmist on neil võimalus osaleda tagasiside seminaril, kus nad saavad enda jaoks läbi mõelda ja analüüsida, kuidas kõige paremini saadud õpikogemust ära kasutada,» kirjeldas Mikkor.

Õppeosakonna juhataja sõnul muutub kogu osakonna struktuur muudatuste käigus selgemaks ning teenuste kvaliteet paremaks. «Sellest peaksid võitma kõik – nii töötajad kui ka tudengid.» Teenuste kujundamisega seotud teave on plaanis ka üksikasjalikult paberile panna. «Tahaksime näidata, mida ja kuidas täpsemalt tegime ning missugused on tulemused,» lisas Mikkor.

Merilyn Säde

UT peatoimetaja 2016–2017

Jaga artiklit

Märksõnad

õppeosakond