Suursaadikute debatt

Uudis

12. detsembril korraldab TÜ Euroopa kolledž Tallinna ülikooli aulas Euroopa Liidu idapartnerlusriikide Eestis resideeruvate suursaadikute debati, kus arutatakse äsjase EL-i vabakaubanduslepete alase Vilniuse tippkohtumise tulemusi.

Tallinna arutelu juht, TÜ juures asuva Euroopa Liidu ja Vene uuringute keskuse CEURUS külalisprofessor Andrei Makarõtšev ütles, et 28.–29. novembril Vilniuses toimunud kohtumise tulemustega rahule jääda ei saa: Ukraina ja Armeenia on esimesed EL-i naaberriigid, kes katkestasid edasised läbirääkimised EL-iga.

«Loomulikult tegid nad seda Venemaa tugeva surve all, aga oleks väär mitte arvestada asjaolu, et Venemaa hegemoonia oma «lähivälismaal» on pigem strukturaalne nähtus kui Kremli ühepoolne poliitika,» rääkis Makarõtšev. Kui varem määras assotsiatsioonikõneluste tempo ja ulatuse Euroopa Liit, siis praegu näib, et EL-i normide proijetseerimine ida suunas on jõudnud teatud piiranguteni ning Euroopa ja Venemaa vahelised piirid on rohkem nähtavale tulnud.

«Selles mõttes andis Vilniuse kokkusaamine signaali Venemaa ja Euroopa Liidu suhete realistlikumaks hindamiseks,» ütles Makarõtšev ja lisas, et kinnitust leidis mõjusfääride kontseptsioon ning ühtlasi kaugenes Venemaa taaskord teadlikult Euroopast.

Makarõtševi hinnangul näitas Vilniuse kohtumine samas üht-teist ka Euroopa Liidu kohta. «Brüssel läks Venemaaga geopoliitilisse võitlusesse relvajõudude ja ka kaubandussõja vahenditeta, mis neil olid tõhusalt töötanud Armeenia ja Ukraina Euroopa Liidu heanaaberlike suhete kursilt kallutamisel.»

Lisaks lükkas EL vahepeal tagasi Vene ja Ukraina ettepaneku kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Makarõtšev seletas, et sellega seadis EL küsimuse alla nii mitmepoolse diplomaatia põhimõtte kui ka idee ühisest naabrusest. Venemaa kaasamine Ida-Euroopa tulevikualaste ühiskõneluste kaudu ei olevat samas sugugi halb mõte, eriti kui alternatiiv on poliitiliste jõudude tasakaalustamine.

Jaga artiklit