Salat on hea söök, mida tööle või kooli kaasa võtta.
FOTO: Freeimages.com

Tervislik lõunasöök tööle või kooli kaasa

Tudengid

Mida õhtusöögiks valmistada on ilmselt küsimus, mis vaevab aeg-ajalt paljude inimeste pead. Veelgi raskem küsimus on aga, mida süüa lõunaks nii, et toit oleks ka tervislik. Toitumisterapeut Siret Saarsalu jagas soovitusi. 

Tartu ülikoolis keemiat õppinud ja nüüd toitumis­terapeudina tegutsev Siret Saarsalu rääkis, et tervislik toitumine on väga laialivalguv mõiste ja üheseid soovitusi on keeruline anda. Lõunasöögiks soovitab ta ikkagi süüa praadi või suppi.

Kuigi supi kohta levib mitmeid müüte, siis Saarsalu sõnul pole supil häda midagi. Samas võiks supi kõrvale olla tema sõnul ka midagi natuke toekamat, sest muidu võib kere liiga heledaks jääda. Näiteks leib või miks mitte endale ka aeg-ajalt magustoitu lubada.  

Lõunasöögiks soovitab toitumisterapeut minna kas välja sööma või toit kodust kaasa võtta. Kõige kehvemaks variandiks nimetab ta poest valmistoidu või saiakeste ostmist. Tartu söögikohtadest julgeb ta soovitada Rabarberit, Aparaati ja Sparglit. Nendes käib ta ka ise vahel söömas.

Saarsalu lisas, et valmistoite ta ei soovita. «Eks me oleme kõik inimesed ja vahel tuleb ikka ette olukordi, kus tuleb valida, kas nälgida või osta valmistoitu, aga iga päev võiks poetoitu vältida,» sõnas ta. Oluline on, et see ei kujuneks rutiiniks. 

Poest ostetud valmistoitude puhul on nõustaja sõnul probleemiks liigne soolasus ning toidud on rasvasemad, kui nad peaksid olema. Saarsalu seletas, et kui võtame piimatooted, mis on väikese rasvasisaldusega või täiesti rasvavabad, siis pole neil seda õiget maitset. Rasv on aga just see, mis annab maitse.

«Ega vanaema toidud, mis on võis praetud, ei maitse ilmaasjata nii hästi,» ütles ta. Valmistoitude puhul on Saarsalu sõnul ka see oht, et seal on tihti kasutatud maitsetugevdajaid, mis mõjutavad maitsmispungade tundlikkust. 

Toitumisterapeut seletas, et kui sööme palju hästi magusaid või maitsetugevdajaga toite, siis muutume natuke tuimemaks ja tahamegi järjest tugevamaid maitseid. Selleks aga, et neid saada, muudame toidu üha ebatervislikumaks. Saarsalu soovitas seega eelistada võimalikult naturaalset toitu. 

Vitamiinid kaovad

Üks põhjus, miks valmistoite mitte osta, on veel see, et söök seisab poes tavaliselt tundide viisi sooja­letis. Kuumuse toimel hakkab aga toimuma vitamiinikadu, sest paljud vitamiinid on kuumatundlikud ja sestap pole need söögid enam niivõrd toitaineterikkad. 

Toitumisterapeut mainis ka, et kindlasti ei soovita ta sooja toitu plastmasskarpi panna. Poest sooja sööki ostes on see aga ainuke variant. 

Saarsalu seletas, et plastmass sisaldab teatavaid kemikaale ning koostisaineid, mis kuumusel võivad toidu sisse lekkida. 

Kui plastmasskarpi kasutada näiteks söögi kaasa võtmiseks, siis tuleks sinna panna jahtunud toit. Kindlasti tasuks ka vältida plastmasskarbis eine soojendamist, näiteks mikrolaineahjus. 

Üldsegi võiks sööki soojendada hoopis pliidi peal, sest mikro­laineahjus kaotab toit jällegi väärtuslikke vitamiine. Samuti ei tohiks söögiga karpi jätta sooja kätte.

Samamoodi ei tasu plastmasspudeliga vett randa kaasa võtta ja kindlasti mitte jätta seda rannas kuuma liiva peale päikese kätte – ikka selleks, et kemikaalid ei imbuks vette. 

Kui aga talvisel ajal võtta toatemperatuuril vesi plastpudeliga kaasa, ei ole ilmselt nii suurt ohtu. Vett on toitumisterapeudi sõnul siiski hoopiski parem klaaspudelist juua.

Kui tööl pole muud varianti kui toitu mikrolaineahjus soojendada, siis võiks ka alternatiivide peale mõelda ja võtta kaasa hoopis söök, mida ei olegi vaja soojendada. 

Külmaks toiduks on näiteks erinevad salatid. Saarsalu rääkis, et salatisse võib keeta riisi, kruupe, läätsesid. Sinna juurde hakkida salatilehti, tavalist või päikesekuivatatud tomatit, seemneid. Miks ka mitte tükeldada sisse eelmisest õhtust allesjäänud ahjuliha või hoopis kanatükke praadida. Peale võib teha lihtsa sidruni-oliiviõli kastme. 

Lisada valku juurde

Kui mehed tavaliselt arvavad, et salatist üksi ei saa kõht täis, siis toitumisterapeut soovitabki lisada juurde valguallikat, et toit oleks toekam. 

Taimsed valguallikad on näiteks oad, läätsed, herned. Loomne valguallikas on näiteks kana, muna ja kala. 

Saarsalu sõnas, et enamik toidu­aineid on tervislikud ja sobivad söömiseks. Küsimus on selles, kuidas toit on valmistatud. Ta ütles, et isegi palju peljatud kartul on tavaline söök. Samas, kui see on kiirtoidukohas valmistatud friikartul, siis on see muidugi midagi muud kui keedukartul.

Saarsalu mainis ka, et kui naturaalne toit pole kõigi jaoks võib-olla alati kõige maitsvam, siis võib erinevate maitseainetega maitset juurde lisada. Näiteks tüümian, petersell, karri jms. Need maitseained aitavad Saarsalu sõnul ka soola tarbimist vähendada.

Näidismenüü trenni tegevale inimesele, mis annab 2000–2100 kilokalorit

7.00 Hommikusöök: 60 g keetmata täisterakaerahelbeid, 1 klaas keefiri, 100 g vaarikaid

11.00 Lõunasöök: 60 g keetmata tatart, 150 g kana, hiina kapsa ja maisi-paprika-porgandisalat

15.00 Vahepala: 2 võileiba (täisteraleib, või, salat, juust, tomat), 250 g mustikaid

16.30 – 18.30 Treening

18.45 Vahepala: 1 banaan, 100 g ricotta kohupiima

20.00 Õhtusöök: 60 g kruupi, köögiviljakaste (purustatud tomat jne), 100 g lõhet, roheline salat pohladega

                    

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit