Toomas Römer rääkis, et inimeste tööle meelitamiseks, panustab ZeroTurnaround töökeskkonna hubaseks muutmisele.
FOTO: Erakogu

Alustamine on lihtne, edasine aga keeruline

Koostöö

Viis aastat tagasi Eesti innovaatilisemaks ettevõtteks tunnistatud ZeroTurnaround on üks edukaim tarkvaraetteõvte. Kuna konkurents tööjõule on suur, panustab ettevõte hoolega töökeskkonda.

OÜ ZeroTurnaround on Eesti tarkvaraettevõte, mis teeb tarkvara tööriistu. Ettevõte sai alguse üheksa aastat tagasi. Jevgeni Kabanov ja Toomas Römer töötasid ülikooli ajal samas uurimisrühmas ja neil oli sama lõputöö juhendaja. Hiljem sai Jevgenist Toomase juhendaja.

Töötades ettevõttes Webmedia tuli Jevgenil idee luua üks unikaalne tarkvaratoode. Ta tegi alguses ühe toote prototüübi. Seejärel võttis ta Toomase kampa ja nii nad hakkasid koos pusima kuni see ettevõtmine Webmediast eraldi ettevõtteks tehti.

Toomas Römer rääkis, et oma esimesed kliendid leidis ZeroTurnaround interneti teel, nii nagu praegugi see tihtipeale käib: kusagil on teave toote või teenuse kohta ja see jääb kellelegi silma. Tänaseks on ettevõttel ka Bostoni kontoris olemas müügiinimesed, kes klientidega otse suhtlevad.

2007. aastal, kui tuldi välja esimese tootega, töötasid Toomas ja Jevgeni kahekesi. Aasta hiljem oli ettevõttes töötajaid juba kolm-neli. Pikka aega tegutses ZeroTurnaround viiekesi. Praegu on töötajaid kokku umbes 200. Eestis tegutseb 82 inimest, USA-s umbes 100 ja ülejäänud on mujal Euroopas.

ZeroTurnaroundil on kontor nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui trend on selline, et pigem kolitakse oma ettevõttega pealinna, siis ZeroTurnaround seda teha ei plaani.

«Ma arvan, et need, kes kolivad, teevad seda mingil põhjusel: kahte kontorit pidada on liiga kallis või mõni muu tegur. Meie pole sellise põhjuse otsa komistanud,» lausus Toomas.

Ta on seda meelt, et pole vahet, kus kontor on. Kui rääkida Eesti-siseselt, siis siin pole ka ajavahet ja kõik räägivad sama keelt.

ZeroTurnaroundi laienemised välismaale on Toomase sõnul olnud tagantjärele vaadates hästi loogilised ja tol hetkel, mil need toimusid, ka olemuslikud. Praha kontor avati sellepärast, et nende turundusjuht oli juhtumisi kanadalane, kes elas Prahas. Seega sai kontor just sinna tehtud ja inimesi juurde palgatud. Samamoodi kujunesid ka teised laienemised.

Toomas rääkis, et ta ei oskagi öelda, kas ettevõtet luua on lihtne või raske. «Kui meie oma tootega esimest korda välja läksime, siis oli see päris lihtne. Kuidas aga teha ettevõtet jätkusuutlikult, on omaette küsimus,» lausus ta.

Toomas ei usu, et oleks erilist vahet, kus riigis oma firma luua. Ta leiab, et oluline on ikkagi toode, mida müüa.

Konkurents tööjõu pärast

Toomas rääkis, et tarkvaraettevõtted omavahel eriti ei konkureeri, kui tegu tegu just suurte riigihangete või muu taolisega. Ta ütles, et kui mõelda toodete peale, siis Eestis eriti pole selliseid maailmale suunatud teenuseid või tooteid, mida oleks kaks tükki.

Üks asi, mille pärast konkureeritakse, on aga tööjõud. «Kõigi ettevõtete jaoks on küsimus, kust saada häid töötajaid,» lausus ta. Ta lisas, et tööjõu otsimine on miski, millega peavad kõik taolised ettevõtted kogu aeg tegelema.

«Enamikus firmades on inimesed kõige olulisem osa. Ettevõttes peab olema tore ja huvitav, et inimesed sinna tulla tahaksid.»

ZeroTurnaroundis on eraldi osakond, kus tegeletakse värbamisega. Võimalikke uusi töötajaid otsitakse internetist või kuulatakse inimeste soovitusi.

Toimub pidev inimeste kaardistamine ning kui sobiv inimene on leitud, siis tehakse talle isiklik pakkumine. Sama ajal on ka üleval kuulutused, et otsitakse uusi inimesi. «Kui mingit sorti talenti tahad, siis pead ikka otsimas käima. Talendid ise tulevad harva,» sõnas Toomas.

Toomas on seda meelt, et Eestis on palju talente, keda tahaks oma ettevõttesse tööle. Aastas palkavad nad juurde umbes 10–15 uut inimest, aga iga aastaga see arv kasvab. Töötajaid on rohkem juurde vaja, kui tullakse uute toodetega välja.

Ülikool annab head teadmised

ZeroTurnaround teeb koostööd ka ülikooliga. Toomas rääkis, et kunagi võtsid nad tudengeid enda juurde lõputöid kirjutama ja maksid selle eest stipendiumi. Praktikante pole neil aga kunagi olnud.

Toomas arvas, et ülikool annab head teadmised, aga neil ei ole ettevõttes väga palju ametikohti, mis oleksid mõeldud just ülikoolist tulnutele. Üldsegi leidis Toomas, et väljend «otse ülikoolist tulnud» on imelik, sest mõni lõpetab bakalaureuseõppe ära, aga on samas juba neli aastat oma valdkonnas töötanud. Ometi läheb ta statistikasse kirja kui otse ülikoolist tulnu.

Ta rääkis, et nende ettevõttel on tavaliselt lahendust vaja väga tehnilistele probleemidele ja otse ülikoolist tulnud inimesed pole valmis taoliste asjadega tegelema ning nemad pole piisavalt suured, et võtta mingi ports inimesi sisse ja hakata neid treenima. Pigem võtavad nad tööle natuke vanemaid inimesi.

Peale lõputööde juhendamise on koostööd ülikooliga veelgi. Toomas rääkis, et nad käivad ülikoolis loenguid andmas. Näiteks praegu õpetab ZeroTurnaround Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudis Java alusehitust.

Toomase sõnul tuleks tehnoloogia valdkonda populariseerida selleks, et ka naised tahaksid üha enam seda eriala õppida. Ta mainis end olevat kuulnud, et põhikoolis on mitmeid programme näitamaks noortele, et reaalained on lahedad. Rääkisin, et minu koolis oli robootikaring, kus poisid meisterdasid väikeseid roboteid. «Jah, aga näed, kui halvasti see kõlab, et poisid tegid roboteid,» vastas ta.

Toomas tunnistas, et pole väga mõelnud probleemile, et naisi on selles valdkonnas vähe, ja ta loodab, et see laheneb ise ära. Ta on mõtisklenud, et ehk see pole enam mingil hetkel huvitav valdkond, kui seal on ainult patsiga poisid.

Kui juba patsiga poiss sisse tuua, siis pean ikkagi küsima, kas patsiga poisid on IT-valdkonnas müüt või tegelikkus. «Kunagi olid patsiga poisid need itimehed, kes putitasid asju käima. Kui rääkida tarvkaraettevõtetest tänapäeval, siis igas ettevõttes on vaja IT-inimesi, kes aitavad kõike töös hoida. Peamine töö on ikkagi tarkvaraarendused, millest IT putitamine on väike osa,» seletas Toomas.

Kui uurisin, mille üle Toomas oma ettevõtte puhul kõige uhkem on, siis rääkis ta, et erinevatel aegadel on erinevad asjad, mille üle uhkust tunda. ZeroTurnaround on üsna palju auhindu võitnud.

«Ma ei pea arvet, aga Jevgeni toas Tallinnas on päris palju kujukesi. Nüüd on selline tunne, et juba nähtud, juba tehtud,» lausus Toomas. Ta lisas, et auhindu on tore saada ja eks nad ikka midagi tähendavad, aga kui neid kogu aeg võita, siis nende olulisus väheneb.

«Kui ma mõtlen saavutuste peale, siis rõõmsad ja tänulikud kliendid on ägedad. Ja kui inimesed meie toodet armastavad, siis on hea tunne,» rääkis Toomas.

Mõned tunnid enne intervjuud tuli ettevõtte ühel tootel uus versioon välja ja Toomas rääkis, et ta ootab juba kannatamatult, mis vastukaja sellest tuleb. Tagasiside kohta rääkis ettevõtte juht, et tavaliselt tuleb positiivne tagasiside hästi vaikselt, aga negatiivne on n-ö vokaalne troll, kes karjub end pooleks.

«Hiljuti tuli säuts, kuidas meie tootes on üks tobe viga sees. Seda oli häbi lugeda, aga mis seal ikka, parandame ära. Meil on hea võimalus näidata, et suudame mõne tunniga asja korda ajada,» sõnas Toomas.

Ta rääkis, et tarkvarasektoris töötavate inimestega suheldakse üha rohkem, sest on erinevaid üritusi, kus saadakse kokku. «Mulle tundub, et võrreldes vanakooli ettevõtetega on lävimist päris palju. On hea, kui saad oma valdkonna inimestega kohtuda ja kogemusi jagada. Ma olen rõõmus, et selliseid üritusi toimub, aga vahel tunen end kehvasti, kui ise ei jõua kõigesse nii palju panustada,» lausus ta. 

Lisateave

  • Toomas Römer ja Jevgeni Kabanov asutasid ZeroTurnaroundi 2008. aastal.
  • Toomas Römer lõpetas 2007. aastal infotehnoloogia eriala bakalaureuseõppe ning 2010. aastal sai ta magistrikraadi informaatika erialal.
  • Jevgeni Kabanov alustas informaatikaõpinguid Tartu ülikoolis 2001. aastal ja 2013. aastal lõpetas ta doktorantuuri.
  • Jevgeni Kabanov pärjati sel aastal tiitliga «World Entrepreneur Of The Year».

 

Sandra Saar

UT toimetaja

sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit