Reet Kasik – 70

Juubel

Tänavune kevad toob meie instituudi rahvale üllatavaid tähtpäevi. Maikuu juubilar on emeriitdotsent vanemteadur Reet Kasik, kel täitub 5. mail seitsmekümnes eluaasta.

Särasilmne ja energiline Reet on raudvara, kes on Tartu ülikoolis ja ülikooli jaoks – eesti keele kateedris, õppetoolis, osakonnas, eesti ja üldkeeleteaduse instituudis (o tempora, o mores!) ­­− ikka ja alati olemas olnud sestpeale, kui ta 1964. aastal siia õppima tuli.

Oma esimese loengu pidas Reet aspirandina, aasta võis olla 1970; õppetööle punkti pani ta otsustavalt 2014. aasta kevadel. Vahepealsetesse aastatesse on jäänud õppejõutöö nii Tartus kui ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolides.

Selle käigus on tulnud tegutseda nii lektori, dotsendi kui ka professorina, õpetada väga mitmesuguseid aineid (nagu ütleb Reet, tuleb ülikoolis töötades ikka vahel mõnd uut ainet õpetada, seejuures peaks siiski üks päev ettevalmistuseks antama).

Rikkalikku õppetöökogemust on Reet teistelegi jaganud, tema kursustest on välja kasvanud sõnatuletuse ja tekstiõpetuse õpikud, eesti keele õpik soomlastele, eesti keele uurimist sissejuhatav käsiraamat nii soome kui ka eesti keeles.

Nõnda võib nende ainete õpetamise kerge südamega teistele jätta – mis aga ei tähenda, et Reeda harivat juttu enam kuulda ei ole. Kuulatagu kas või 10. aprilli «Keelesaadet» Vikerraadios või 21. mai vilistlaspäeval Reeda kui legendaarse õppejõu loengut. Ja kes teab, kus ja millal veel: nagu ütleb Reet, peab haritud inimene oma erialast kakskümmend minutit ka pikemalt mõtlemata rääkida suutma.

Reedas on õnnelikult ühendunud õppejõu ja keeleuurija kutsumus. Tema teadustegevus sai eduka alguse 1960.−1970. aastatel Tartu ülikoolis tegutsenud GGG-s (generatiivse grammatika grupp). Reeda uurimisvaldkonnaks sai sõnamoodustus, millele ta lähenes uudse nurga alt. Reet on võrrelnud ka eesti ja soome keelt (ja jõudnud siingi tabava ütlemiseni: selle ajaga kui eestlane ütleb terve lause, jõuab soomlane hädapärast esimese sõna öeldud ­– aga soomlase ühes sõnas ongi sama sisu mis eestlase lauses).

2015. aastal ilmus sarja «Eesti keele varamu» avateosena Reeda «Sõnamoodustus». Praegu on tal käsil uue eesti keele grammatika sõnamoodustuse osa. Reeda teine põhiline uurimisvaldkond on funktsionaalne tekstianalüüs – suund, mille ta Tartu ülikoolis on rajanud.

Reeda mitmekülgne pädevus leiab rakendust ka üliõpilastööde konkursi komisjonis, Emakeele seltsi keeletoimkonnas, ajakirja Oma Keel toimetuskolleegiumis. Tema läbinägelik pilk jälgib Eesti elu; kui midagi on viltu minemas, siis Reet sekkub. Tema kriitilised kirjutised põhiväärtuste kaitseks mõjuvad teinekord vägagi äratavalt.

Soovime oma tarmukale kolleegile jõudu ja edu kõiges ning rõõmsat juubelipäeva!

Töökaaslased eesti ja üldkeeleteaduse instituudist

Jaga artiklit