FOTO: Merilyn Merisalu

Mikael Scherdin: Narvas on väga palju arenguvõimalusi

Intervjuu

Märtsi alguses TÜ Narva kolledžis käivitunud ettevõtluslabori töötubasid veab Uppsala ülikooli professor, rootslane Mikael Scherdin.

Pikka aega mittetulundusühingute, IT-alaste jt kõrgtehnoloogiliste ettevõtetega töötanud Scherdin on loomas uuenduslikku ettevõtluslaborite võrgustikku Läänemere ümber. Kaks esimest laborit paiknevad Uppsalas ja Riias. Narva ettevõtluslabor on kolmas, mis kasutab rootslase välja töötatud live-case meetodit, millega vormitakse äriideed edukateks äriplaanideks.

Kuidas kolmas ettevõtluslabor just Narva loodi?

Soovisin oma meetodit ka väljaspool Rootsit katsetada ja uurisin tuttavatelt, kus sellised võimalused oleksid. Üks endine kolleeg tutvustas mind Läti ülikooli inimestega, kohtusin ka Rootsi suursaadikuga Eestis, kes oli teemast väga huvitatud. Käisime koos temaga Tallinnas, Tartus ja Narvas. Alguses oli plaan labor Tartus avada, aga Narva kolledži huvi oli palju suurem – nad tõesti soovisid siia praktilist ettevõtlusõpet.

Teist korda Narva tulles kohtusime Ida-Viru maavalitsuse peaspetsialisti Jana Pavlenkovaga, keda huvitas väga siinne piirkondlik areng, ja nii tundsingi, et Narvast on õige alustada. Siin on selle järele vajadus kõige suurem. Pealegi on võrgustiku eesmärk just kaugemate äärealade ettevõtlust aidata.

Milliseid ettevõtlusega seotud võimalusi te Narvas ja Ida-Virumaal näete?

Sama hästi võiks küsida, millised on ettevõtlusvõimalused Stockholmis, Tallinnas või Riias. Esimese hooga tundub, et seal tehakse juba nii palju, et ei oskagi midagi uut välja mõelda. Siin on võimalusi minu meelest aga väga mitmeid.

Juba kolledž ise pakub nii palju variante, mida teha. Sellel on potentsiaali saada Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuseks Euroopas. Narva on ju kohe Venemaa kõrval, kolledži rõdult on seda sõna otseses mõttes näha. Siin saab selle riigi kohta nii palju õppida isegi ilma sinna sõitmata.

Terve Ida-Virumaa jaoks on lähedus Venemaaga hea võimalus midagi arendada. Ja ma ei räägi ainult õppimisvõimalustest või turismist. Kui ma oleksin lääne ettevõtja, kes tahab jõuda vene turule, tooksin oma tootmisettevõtte just siia, kindlasse ja heade tingimustega ärikeskkonda. Siit on hea ja ohutu oma tegevust kooskõlastada. Kui vaid rohkem ettevõtjaid selle peale tuleks!

Muidugi on alati võimalus ka ise tööstusparke luua. Neid näited leiab kõikjalt maailmast. Narva puhul panustaksin aga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Suurte ettevõtete loomine ja sissetöötamine võtab aega keskmiselt viis kuni kümme aastat. Väikesed arenevad palju kiiremini ja kuna neil ei ole võimekust ise kõike vajalikku teha, annavad nad rohkem ka teistele ettevõtetele tööd.

Kas õpetate praegu lisaks üliõpilastele ka kohalikke ettevõtjaid?

Jah, meil on segu kolledži tudengitest ja ettevõtjatest. See on väga huvitav kooslus, mis pedagoogilises mõttes on põnev väljakutse. See annab põhjuse ka ettevõtluslaborit teistmoodi kasutada kui seni mujal.

Me kasutame uut kiirendit, mida tavapärased innovatsioonisüsteemid ei toeta. Enamasti eelistatakse tegeleda idufirmade ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtetega. Ettevõtlusõpe on üldiselt suunatud inimestele, kes tahavad ettevõtjaks saada. Aga laboris saame harida ka neid, kes juba on ettevõtjad. See on hea täiendus olemasolevatele innovatsiooni tugisüsteemidele.

Kuidas ettevõtluslabor veel n-ö tavalisest ettevõtlusõppest erineb?

Tavaliselt keskendutakse teooriale ja õpikunäidetele. Live-case meetod tähendab seda, et tegeleme päris ideedega, meie tööstiil on töötoad. Praegu on meil viis meeskonda, kes tegelevad viie teostatava idee arendamise ja elluviimisega. Me õpime nende näitel kõik koos. Ma ei ütle neile, mida nad peavad tegema, vaid julgustan neid ise edasi mõtlema, oma projekti eest vastutama. Kui töötoad läbi saavad, peavad nad ju ideede autoritele näitama, mis projektidest saanud on.

Kust need ideed tulid, mida te edasi arendate?

Rootsis ja Lätis teeme mõlema laboriga omavahel koostööd, sealsed ideed on n-ö ühisomand. Siin töötame koos kohalike partneritega. Narva ärinõuandla sihtasutus kogus kokku kümmekond ideed, millest valisime välja viis. Neil on hea ülevaade sellest, mida siinne piirkond vajab, nii et saame korraga üliõpilasi õpetada ja kohalikule arengule kaasa aidata.

Tihti kardavad ettevõtjad ülikoolidega koostööd teha, sest tudengeid õpetades peab olema kindel struktuur, et ainepunkte välja anda. Aga tuleb mõista, et see raamistik ei ole midagi hirmsat.

Kas võib siis loota, et ettevõtluslabor viib need kaks poolt kokku ja kursuse lõpuks on olemas ka edasi koos töötavad meeskonnad?

Seni on umbes kolmandikul juhtudest üliõpilased ideedega ka edaspidi seotud. Näiteks Lätis on ettevõtted ideede kallal töötanud tudengeid nõustajateks või oma meeskonda töötajateks palganud. Paljudel juhtudel antakse aga idee edasiarendus ikkagi esialgsetele autoritele üle, et oma muu eluga edasi minna.

Milliste ideedega täpselt Narva ettevõtluslaboris tegeletakse?

Päris täpselt ma seda öelda ei tohi, aga... Kaks neist puudutavad 3D-valdkonda, üks turismi ja meil on ka projekt, kus tüüpilisest tööstustoote ideest on saamas hoopis teenus.

Meie eesmärk on piirkonna arengule kaasa aidata – õpikunäiteid ei ole ju mõtet teha, kui on võimalus päris probleeme lahendada. Tuleb ise luua ja teha, mitte teiste tehtule tagantjärele reageerida.

Kuidas teile tundub, kas teie Narva õpilased on piisavalt tegusad?

Mul on kurb öelda, et eestlaste ja lätlastega võrreldes on rootslased palju laisemad. Oleme vist Rootsis hea eluga liiga ära harjunud. Siin on inimestel sära silmis ja nad tõesti tahavad midagi ära teha. See on väga positiivne!

Mulle tundub, et eestlasi huvitab rohkem ka praktiline õpe. Paljud ülikoolid, ka Uppsala, on väga teoreetilised, nii et selline käed-külge õppimine võib alguses ehmatav olla. Siin on sellega aga väga kiiresti kohanetud.

Teie lähenemine koosneb üheksast sammust. Mida need endast täpsemalt kujutavad?

Areng toimub kolmes valdkonnas: loovus, oskus ja veenmine (create, craft, convince – toim). Igal valdkonnal on ka kolm oma sammu. Esimene, teine ja kolmas keskenduvad idee mõistmisele, selle arendamisele ja sellele koha leidmisele. Kolmas samm on tavaliselt kõige keerulisem, sest tuleb leida tasakaal hullude ideede ja põhjalikkuse vahel.

Neljas kuni kuues samm õpetavad oma toodet või teenust sõnastama, selle konkurentsivõimet analüüsima ja ärimaailmast aru saama. Viimased, veenmise alla kuuluvad sammud aitavad leida turustamiseks õige tee, äriplaani kokku panna ja idee lõplikule kujule viimistleda.

Kõik need üheksa sammu on omavahel seotud ja võtavad koos kokku selle, kuidas ideed arendada. Töötasin selleks läbi umbes 500-leheküljelise ettevõtlusõpiku ja mõtlesin siis, kui paljut sellest tegelikult idee arendamiseks vaja on. Tähtsama saab väga lühidalt ja selgelt kokku võtta. Sellised paksud õpikud on muidugi kasulikud, aga seal on vahel liiga palju teavet, mis võib inimese segadusse ajada.

Kui me Narva labori tööle saame ja sügisest ettevõtlusõpet põhjalikumaks teeme, siis hakkame praktikaga ka rohkem õpikuid ja teooriat siduma.

Mis plaanid teil täpselt edaspidiseks on? Praegused töötoad saavad juba maikuus läbi.

Ma usun, et ettevõtlusega minnakse sügisel kindlasti edasi. Taotleme laborivõrgustiku loomiseks praegu Euroopa fondidest toetust, aga selle raha saamine võib võtta aastaid. Tundub, et Narva on ideest väga huvitatud, ja kaalutakse mitmeid võimalusi, mida edasi teha. Loodan, et saame siia rahastust kohalikest allikatest. Kindlasti saavad siin kaasa aidata ka saatkond ja piirkondliku arengu eest vastutajad. Miks mitte liita siia ka Tartus olev Ideelabor? Koos on kergem ja saaksin vajadusel mõlemaid edasi koolitada.

Kui Euroopa Liidult toetust saame, on plaanis luua kaheksast laborist koosnev võrgustik, mille kõik liikmed teeksid omavahel koostööd. Ülikoolid ja ettevõtluskeskused toimivad enamasti kohalikul tasandil, seda eelkõige rahastuse tõttu. Ideed on aga üleilmsed, nende jaoks pole piire. Narvas tegeleme praegu selliste ideede arendamisega, millest vähemalt kolm võiksid vabalt toimida ka teistes riikides. Kui saaksime eri riikide üliõpilased koos ideid arendama panna, võidaksid sellest kõik.

Mis riikidest me võrgustiku puhul täpsemalt räägime?

Rootsi, Läti, Eesti, Norra, Soome, Leedu, Poola ja Saksamaa. Võib-olla isegi Venemaa, kuigi nendega on praegusel ajal väga keeruline koostööd teha. Huvi on üles näidanud isegi Balkani riigid. Aga nende puhul on vaja põhjalikumaid eeluuringuid.

Kas võrgustik saab ka liiga suureks minna?

Ma ei usu. Ainus mure on see, kuidas välja töötada toimiv õpetamisstiil. Kõigis kohtades korraga ma õpetamas käia ei saa, tuleb välja mõelda mingi muu süsteem. Kas või see, et koolitan välja kohalikud juhendajad ning korraldame näiteks ühiseid konverentse, et võrgustiku kõik osad oleksid sama tasemega. Oleme praegu algusjärgus, edasi tuleb mõelda ühiste koolituste peale ja siis sellele, kuidas võrgustikku ühtsena hoida. Ma usun, et sellest võib saada vinge ja kasulik süsteem, mis on samas ka elujõuline.


ÜKS KÜSIMUS: Millised on TÜ Narva kolledži tulevikuplaanid ettevõtlusõppe arendamisel?

Meie eesmärk on, et ettevõtlusõpe annaks lõpetajatele kaasa vajalikud teadmised ja oskused, mis vastaks tegeliku elu vajadustele. Kuna lõpetajate oskused arenevad töötamise käigus edasi, on kolledž huvitatud koostööst oma vilistlastega ka tulevikus. Soovime neid õppeprotsessi kaasata päevakohaste praktikaküsimustega.

Ettevõtluslabori käivitamine on osa Narva kolledži arengustrateegiast, et arendada ettevõtlikkust kõigi oma õppurite ja Ida-Virumaa elanike hulgas ning toetada seeläbi ettevõtluse arengut piirkonnas. Kui käsitleda ettevõtlusteemasid, siis siin on üks oluline suund nutika spetsialiseerumisega seotud valdkondade aktiivsem käivitamine regioonis. Ka siin tahame koostöös partneritega aktiivselt osaleda.

Mikael Scherdini kursus loob uue võimaluse, kuidas ettevõtja mure lahendamine või äriidee on osa meie õppeprotsessis. Kursusel osalejad leiavad ettevõtjatelt kogutud probleemidele lahenduse, lähtudes kursuse metoodikast ja kaitsevad kursuse lõpus seda ettevõtjate ees. Sageli ei ole ettevõtjal selleks endal aega ja hea arendusvõimalus võib jääda ellu viimata. Seega saavad üliõpilased oma teoreetilised teadmised edukalt praktikaga ühendada.

Koostöös Uppsala ülikooli, Narva kutseõppekeskuse, Narva ärinõuandla ja Ida-Viru maavalitsusega on kavas E-Lab’i pikaajalise strateegia ja kontseptsiooni väljatöötamine, millel oleks laiem väljund kui ainult meie kolledž. Strateegiline eesmärk on õpilasi ning üliõpilasi innustada ja neid ette valmistada oma start-up-projektide algatamiseks, samuti üldise ettevõtlikkuse arendamiseks Ida-Virumaa noorte hulgas. Lisaks on Uppsala ülikooli eestvedamisel loomisel Läänemere piirkonna ettevõtluslaborite võrgustik, kus pärast pilootprojekti käivitamist on plaanis osaleda.

Tiit Urva
TÜ Narva kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava programmijuht

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

ettevõtlus