FOTO: Andres Tennus

Koostöö on õppe võti

Toimetaja

Eelmisel kuul ilmus Delfi Ärilehe portaalis uudis, mis rääkis Eesti finantssektori inimvara seisundit ja tulevikuvajadusi kaardistavast uuringust. Artikkel viitas probleemile, et Eesti õppejõud õpetavad seda, mida oskavad, mitte seda, mida päriselt tarvis on.

Sel kuul toimub Tartu ülikoolis hea õpetamise tava konverents, kus arutletakse hea õppimise ja õpetamise üle. Korraldatakse töötubasid, kus analüüsitakse hea õpetamise põhimõtteid. Üks hea õpetamise põhimõte võiks olla ka esialgu üsna tavalisena näiv idee, et õppe­jõud täiendavad end pidevalt ja õpetavad valdkonda, milles neil on hiljutised praktilised kogemused või ollakse õpetataval erialal tegevad praegugi.

Arenevate ja uuenduslike õppekavade tingimustes on võimatu, et õppejõud ei käi täiendavatel koolitustel või ei omanda uusi teadmisi. Kui üliõpilane saab tänapäeval väga palju erialast teavet kätte internetist ja õpib selle kaudu võib-olla rohkemgi, siis kuhu asetub selles kontekstis ülikool? 

MTÜ Finance Estonia juhatuse liige Kaido Kaljulaid viitas artiklis sellele, et kui vaadata maailma eliitülikoole, siis nendes on õppimise kõrval täiskohaga töötamine välistatud, Eestis on see aga pigem reegel. Jaanuarikuu ajakirjas on persoonilugu TÜ vilistlasest Harald Lepiskust, kelle sõnul on ülikooli ajal töötamine ja varasem töökogemus olulised. Oma erialal töötamine aitab samal ajal õpitavat teooriat praktikaga siduda ja täpsemaid eesmärke seada, mis omakorda kinnistavad üliõpilase omandatud teadmisi.

Peale õppejõudude õpetavad ja annavad olulise kogemuse ning väärtuse kursusekaaslased, kellelt on palju õppida, kui neil on erialane kogemus olemas. See eeldab aga, et on omandatud kogemused, mida jagada.

Väga palju on räägitud ülikoolide ja ettevõtete koostööst. Viidatud artiklis toodi koostöö olulisus samuti välja. Millegipärast ei taheta aga näha, et ka olukord, kus tudeng õpib ja teeb erialast tööd samal ajal, on tegelikult koostöö üks vorme. See on võimalus, kuidas ettevõte omandab mingis mõttes oma töötaja kaudu ülikoolist teadmisi. Seeläbi saab targemaks tudeng ja loodetavasti tõuseb ka ettevõtte tase. 

Ei tasu karta koostööd ja võimalusi, mis tekivad, kui õpitakse ja töötatakse korraga. Samuti ei ole ülikoolis kellelegi kasulik arusaam, et tudengite õpetamiseks tundub juurdeõppimine tüütu või ebavajalik. Pigem on see äärmiselt vajalik, sest kui oma tööle ei ole võimalik enam lisaväärtust anda, tuleb puuduolev osa juurde õppida.

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit