Olga Orehhova koos kolleegide, võõrkeelte lektoraadi juhataja Niina Raua ja inglise keele assistendi Žanna Razinkovaga.
FOTO: Anna Markova

Olga Orehhova: hea õpetamise põhimõtted on samad, sõltumata keda õpetad

Persoon

Socialia valdkonna aasta õppejõuks valitud Olga Orehhova pakub, et tema keelehuvi pärineb tõenäoliselt lapsepõlvest.

Esimesena meenuvad ilusad mälestused lasteaia eesti keele «tundidest», kus sõnu õpiti mängude ja mänguasjade abil. Algkooli inglise keele õpikudki olid põnevad ja värvikad ning andsid keelehuvile üha enam hoogu.

«Mul olid nii koolis kui ka ülikoolis toredad ja innustavad õpetajad, kes oskasid keeleõppimise vastu huvi tekitada,» kiidab Olga. Teismeeas hakkas ta noorukitele omaselt «fännama» ingliskeelset muusikat ning ameerika ja briti popkultuuri. Muusikakanalite ja paljude filmide vaatamine oli samuti üks põhjus, miks keele õppimine veelgi kergemaks muutus.

Keele õpetamine õpetab paljut ja paljusid

Aasta parimad õppejõud Tartu ülikoolis

Humaniora valdkond: Natalija Joonas (filosoofiateaduskond, vene keele õpetaja)

Socialia valdkond: Olga Orehhova (Narva kolledž, inglise keele lektor)

Realia et naturalia valdkond: Johann Langemets (matemaatika-informaatikateaduskond, matemaatika assistent)

Medicina valdkond: Marika Masso (arstiteaduskond, üldbioloogia assistent)

Just popkultuuri ja muusika pärast hakkaski inglise keel teda kõige rohkem huvitama. Nüüdseks on selgeks saanud seegi, et inglise keele õppimine on väga praktiline tegevus, mis annab ligipääsu mitte ainult peavoolu kultuurile ja mitmekülgsele meelelahutusele, vaid ka väga suurele osale rahvusvahelisest haridusest, teadusest, turismist jm.

«Piltlikult öeldes on see ligipääs võimule, sest teadmised ongi võim. Inglise keel on minu jaoks kahtlemata vajalik, mul ei möödu päevagi, mil ma seda mingil moel ei kasutaks – kas või passiivse kuulajana,» jutustab Olga.

Tema sõnul on ka keele õpetamine põnev töö, mis õpetab mitte ainult õpilasi, vaid ka õpetajat ennast. Järjest rohkem saavad mõlemad pooled teada huvitavaid üksikasju keele mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. See ei puuduta vaid keele struktuuri, vaid ka keelega seotud kultuuri ja ühiskondi.

Peale õppetöö oli Olga neli aastat Narva kolledžis Erasmuse programmi koordinaator, alates eelmisest akadeemilisest aastast täidab samu ülesandeid rahvusvaheliste suhete spetsialist. Kolledžis loodud uus ametikoht on aidanud rahvusvahelisele koostööle paremini keskenduda ja Olgal endal jääb nüüd rohkem aega muude tegemiste jaoks – kuigi tudengivahetuses lööb ta endiselt aktiivselt kaasa.

«Praegu loome kolleegidega Erasmuse semestri kava, mis keskendub lõimitud aine- ja keeleõppele (LAK-õpe – toim.) ja loodetavasti meelitab Narva rohkem välistudengeid,» toob ta näiteks.

LAK-õppes arendatakse aktiivõpet ning aine- ja keeleõppe häid õpetamispraktikaid kasutades nii keelt, ainetundmist kui ka õpioskusi. Eestis kasutatakse seda juba kõigis kooliastmetes ja üha enam räägitakse LAK-õppest ka ülikooli kontekstis. Kolledži õpetajahariduse õppekavades on see kohustuslik aine ning õppejõud kasutavad seda meetodit oma loengutes, seminarides ja praktikumides.

Rahvusvaheline kogemus annab palju juurde

Seni on Narva kolledžis õppinud aastas üks-kaks Erasmuse välistudengit Euroopast, lisaks vahetusüliõpilased Venemaalt ja teistest riikidest. Kolledži enda tudengitest on üliõpilasvahetuses osalenud igal aastal neli-viis noort. Peale selle on igal aastal inimesi seotud ka Comeniuse õpetajapraktikaga.

Kui Olga oli veel Erasmuse programmi koordinaator, kooskõlastas ta koostöös seitsme teise Euroopa ülikooliga Austriast, Ungarist, Poolast, Türgist, Hollandist, Leedust ja Slovakkiast intensiivprojekti «Cross-curricular Creativity», mis tõi kaheks nädalaks Narva ligi 30 üliõpilast ja 10 õppejõudu eri Euroopa ülikoolidest, et koos õppida ja õpetamist praktiseerida.

Viimasel kahel aastal on Narvas suve jooksul vene keelt õppimas käinud ka suur hulk Ameerika üliõpilasi.

«Käisin ka ise tudengina Portugalis õppimas ja Narva kolledžis töötamise ajal olen mitu korda eri Euroopa riikides end täiendamas käinud. See on hindamatu ja tõeliselt kasulik kogemus, mis soodustab keele- ja suhtlemispraktikat, enda erialaste oskuste arendamist, kontaktide loomist, kogemuste ning heade praktikate vahendamist,» kinnitab Olga.

Alles novembri lõpus käis ta nädala jagu Hispaanias inglise keelt õpetamas. Olga on mitu korda varemgi Erasmuse õppejõuvahetuses osalenud ja otsustas selgi aastal oma panuse anda. Tema sõnul annab see lisaks hindamatutele kogemustele ka võimaluse vaadata oma tööd ja ennast justkui uute silmadega.

Kui palun Olgal meenutada, kuidas temast õpetaja sai, vastab ta esiti, et see oli juhuslik, kuid täpsustab, et tagantjärele sellele mõeldes ei ole miski elus juhuslik.

«Ausalt öeldes ei olnud mul pärast kooli lõpetamist selget ettekujutust, kelleks saada. Selge oli vaid see, et ülikooli lähen ma kindlasti – õppimine on alati olnud üks mu lemmiktegevustest ja see oli ka vanemate soov,» jutustab ta.

Dokumendid viis ta mitme ülikooli mitmetele erialadele, sest paljude huvide hulgast oli raske valida. Kui lõpuks tuli valik teha, jäi ta inglise keele eriala juurde.

«Õpingute jooksul ei võtnud ma keele õpetamise võimalust eriti tõsiselt arvesse ja mõtlesin, et saan lihtsalt keele hästi selgeks ning kasutan seda mõnel muul eesmärgil kui õpetamine. Kui Tartu ülikoolis magistrantuuris õppisin, tulin Narva kolledžisse administratiivtööle ja siis pakuti mulle lisaks ka võimalust õpetada üldist inglise keelt esmakursuslastele – nii see kõik algas!»

Õppimine peaks olema mõtestatud

Pärast magistrantuuri lõpetamist sai ta kolledžis juurde uued ained, mida õpetada, ja hakkas töösse üha rohkem sisse elama. Olga on lisaks kolledži üliõpilastele õpetanud ka eraõpilasi ja käinud koolis praktikal. Samuti on ta avatud loengute ja kursuste raames veel gümnaasiumiõpilasi õpetanud.

«Ma ei saa öelda, et kooliõpilaste õpetamine erineks eriti palju üliõpilastega töötamisest. Hea õpetamise põhimõtted on minu arvates üsna samad, sõltumata sellest, keda sa õpetad, kas väikest last, üliõpilast või täiskasvanut,» usub Olga.

Kolledžis on Olga tudengite hulgas nii esmakursuslasi kui ka magistrante, ja õppeaineid, mida ta õpetab, on lai valik: praktilisest inglise keelest ja inglise keele praktilisest foneetikast kuni inglise keele ajaloo ja erialase inglise keeleni.

Olga püüab oma loenguid vaadata üliõpilaste silmade läbi ja suhtuda tudengitesse kui koostööpartneritesse. Tunde ette valmistades ja pidades mõtleb ta sellele, et ei temal ega tudengitel ei oleks igav, ning et loengud oleksid ka õppimisrohked, asja- ja jõukohased, eesmärgipärased ning et üliõpilased tunneksid ennast turvaliselt ja kaasatuna. Õppimine võiks Olga arvates olla otstarbekas, mõtestatud ja tähendusrikas.

«Ma usun, et väga oluline või isegi esmatähtis on õige suhtumine iseendasse, teistesse ja oma töösse ning siis saavad korda ka erialased teadmised ja õpetamisoskused. Mul on väga vedanud, sest mul on olnud väga head õpetajate eeskujud nii koolis kui ka ülikoolis, kellelt sain palju kasulikku õppida. Olen väga tänulik, et saan töötada toredate üliõpilaste ja kolleegidega nii vahvas kohas, nagu seda on Narva kolledž!»

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

aasta õppejõud