Merilyn Merisalu
FOTO: Lauri Kulpsoo

Kelle roll on hoida eesti keelt?

Toimetaja

Viimase aasta jooksul, mil pagulaskriis on Euroopas üha süvenenud, olen liiga palju kuulnud ja näinud silmakirjalikke Eesti patrioote. Inimesi, kes võtavad ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja tänavatel sõna, et ülistada eesti keelt ja kultuuri, ning kutsuvad teisigi üles seda tegema, samal ajal on nende sõnavõtud aga arusaamatus vormis.

Minu arvates on need inimesed silmakirjalikud, sest tihti ei paista nad ise meie keelt või kultuuri tundvat. Sageli esitatakse faktide pähe valetõlgendusi meie ajaloost. Tavalisem on aga, et paljud sõnakad «eestimeelsed» ei tunne kõige lihtsamaidki keelereegleid, mille säilimise eest nad justkui võitleks.

Jätkem pagulasteema praegu kõrvale ja keskendugem eesti keelele. Kelle roll on seda kaitsta ja kuidas seda teha? Kas see on tõesti ainult keelekorraldajate ülesanne? Või lisame kaitsjate nimekirja igaks juhuks ka mõned meie kõrgkoolid?

Minu meelest on antud teema palju laiem. Eesti keele hoidmine on iga eestlase roll. Meie kõigi ülesanne on oma keelt kõige paremini tunda, sest see on osa meie kultuurist ja hädavajalik vahend mitte ainult omavaheliseks suhtlemiseks, vaid ka ühtsustunde tekitamiseks.

Kuidas keelt siis kaitsta? Selleks ei pea tingimata maailmale kuulutama, et see on vajalik. Hoidmaks keelt elus tuleb seda võimalikult palju kasutada. Ja tähtis on seejuures oskus keelt õigesti kasutada.

Iga päev näen ajalehtedes, reklaamides ja ka oma kirjakasti tulevates kirjades kümneid keelevigu. Vahetusse läinud tähed, vales kontekstis kasutatud sõnad, arusaamatud otsetõlked võõrkeeltest... Mõned vead tehakse ilmselt kogemata, osa teadmatusest, teised võib-olla meelega, et endale rohkem tähelepanu tõmmata ja enam «klikke» või «laike» koguda.

Millest see kõik tuleb? Usun, et meie koolides töötavad head emakeeleõpetajad. Ja tean, et meil on palju pädevaid keelekorraldajaid. Aga kui eestlased ise oma keelt ei valda, ei saa nad seda ka elus hoida.

Keele õppimine ja kasutamine on tegelikult ju lihtne. Tuleb võtta piisavalt aega, et lihtsamad keelereeglid endale selgeks teha, kirjad ja kommentaarid peaks enne saatmist igaks juhuks uuesti läbi lugema ning enne ütlemist tuleks mõelda ja end kas või ise parandada. Keele õppimine on võimalus ja kasutamine eelis.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

eesti keel