Vaatamata sellele, et teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd, on selle varjus ka mitmeid suuri probleeme ja müüte, mis vajavad lahendusi.
FOTO: Maarja Roosi

Ettevõtluskoostöö foorumil hakatakse müüte murdma

Ettevõtlus

Sel reedel toimuval ettevõtluskoostöö foorumil «Ettevõtjate ja teadlaste koostöö: müüdid ja tegelikkus» hakatakse müüte murdma ning koostöö kitsaskohtadele lahendusi otsima.

Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool on teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (TIPS) raames teinud koostööd alates 2011. aastast, mil TIPS asutati. Programmil on seitse seirevaldkonda, mille all on uuritud intellektuaalomandit teadus- ja arendustegevusest kuni selle rahvusvahelisustumiseni välja. Et TIPS-i uurimistööde tulemused jõuaksid ka laiema ühiskonnani, korraldataksegi kolmandat korda konverents, mis on seekord suunatud ettevõtjate ja teadlaste koostööle.

TIPS-i programmijuhi Katrin Tamme sõnul on foorumi peaeesmärk otsida võimalusi ettevõtete ja ülikoolide koostöö süvendamiseks. «Selles koostöös nähakse Eestis üht olulisimat võtit, et hoogustada tardunud majandusarengut ja lahendada sotsiaalseid probleeme,» ütles Tamm. Programmijuhi sõnul on ettevõtete ja ülikoolide koostöö jõudnud ristteele, kus puudub selgus, missuguses suunas ja kuidas tuleks edasi liikuda.

«Ühelt poolt väidavad paljud ettevõtjad, et ülikoolide valmisolek koostööks on vähene ja oskused ei soosi ühistegevust. Sealsamas ütlevad teadlased, et toimiv teaduse rahastamis- ja karjäärisüsteem ei väärtusta ühistööd ettevõtetega,» rääkis Tamm.

Eesti suuremad ülikoolid on sõlminud eri ettevõtetega teadusarenduslepinguid ja koostöö on tunduvast palju mitmekesisem, sõnas Tamm. Programmijuhi sõnul on Eesti ülikoolid partnerid nii välismaa suurkorporatsioonidele, Eesti ettevõtetele kui ka avalikule sektorile. Lisaks kasvab ülikoolist igal aastal välja olulise reaalmajandusliku mõjuga võrsefirmasid. «Samuti kannavad ülikoolide lõpetajad tööturul edasi parimaid teadmisi ja tavasid,» ütles programmijuht.

Siiski on paljude edukate koostöölepingute varjus ka mitmeid probleeme. Tamm toob välja, et koostöö on killustunud väikesemahuliste ja lühiajaliste projektide vahel ning keskendub pigem konsultatsioonidele ja ettevõtete praeguste protsesside täiustamisele kui teadlikule ja tulevikku suunatud tehnoloogiaarendusele.

Otsides lahendusi

Üks foorumi korraldajatest, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles, et kui räägitakse teadusest ja selle rahastamisest, siis küsitakse alati seda, kuidas ühiskonnal sellest kasu on. «Siis jõuamegi selleni, et iga päev meie ümber toimiv ettevõtlus on üks väga oluline kanal, mille kaudu on ühiskonnal teadusest kasu.» Varblase sõnul on foorumi mõte arutleda küsimuste üle, kuidas puutuvad kokku teadus ja ettevõtlus, missugused on probleemid ning mis on hästi või halvasti.

«Küsime foorumil sel teemal väga palju eri küsimusi, et koos teadlaste ja ettevõtjatega neile lahendusi leida. Tahame väga, et ka ettevõtted oleksid kohal, sest nende roll on siin väga suur,» rääkis Varblane. Karin Tamme sõnul osaleb foorumil ligikaudu 150 osalejat, kellest 60 on ettevõtjad. Üritusel otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: mida on vaja teha, et rahvusvahelised ettevõtted jõuaksid koostööni Eesti ülikoolidega, kuidas teadusasutused suurendavad traditsiooniliste sektorite konkurentsivõimet ning miks on ülikoolil vaja jõuda endast kaugemal asuvatesse piirkondadesse jne.

Professori sõnul on ülikoolide ja ettevõtjate koostöö Eestis üsna heas seisus, Euroopaga võrreldes oleme keskmisel tasemel. «Kui rääkida arvudest, siis praegu annavad Eesti ettevõtted suurusjärgus 4–5% ülikoolide teadusarendusrahadest ja see ei ole üldse kõige kehvem number,» arvas Varblane ning lisas, et Euroopas on n-ö tipus need riigid, kus ettevõtete panus on umbes 10%.

Müütide tegelikkusest

Foorumil räägitakse kaheksast müüdist, mis on välja tulnud kahe aasta jooksul eri teemadest ja uuringutest (sh intervjuudest, loetud materjalidest ja statistikast), mida on TIPS-i raames korraldatud. «Eks need müüdid on kokku pandud ka selle põhjal, mida me iga päev lehest loeme, esinemistest ja ühiskonnalt kuuleme,» rääkis Varblane.

Foorumil käsitletakse üht laialt levinud müüti, mille järgi saab vaid Tallinnas ja Tartus teha tõelist teadusarendustööd. «Harjumaal ja Tartu linnas on kokku umbes 80% teadusarendustegevusest, mujal ongi seda vähem, kuid nüüd tuleb mõelda sellele, kuidas oleks arendustegevus kasulik ka neile, kes seal kandis ei ela või ei tööta,» ütles Varblane.

Ta lisas, et Ida-Virumaal tegutseb suur hulk meie majanduse jaoks väga olulisi ettevõtteid, kelle panus Eesti erasektori tehtavatesse teadus- ja arendustöödesse on väga suur. Peale selle teevad need ettevõtted ka Eesti ülikoolidega tõsist koostööd. «Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on nii tööhõivelt kui ka teadus- ja arendustööde investeeringutelt ühed Eesti suurimad ettevõtted. Nad on olulised ülikoolide teaduspartnerid,» tõi professor näiteks.

Foorumil räägitakse ka müüdist, mis ütleb, et väikestel ettevõtetel ei ole ülikoolidesse asja. Varblase sõnul on tegemist üsna suure probleemiga ning see on üks müütidest, mida on raske, kuid siiski võimalik murda. «Eks selles ole oma mõte ja tõde sees ning ülikoolid pole väga palju väikeste ettevõtetega tegelenud, sest see võtab palju aega, kuid siin ongi üks koostöö kohti, kus peaks rohkem pingutama,» rääkis professor.

Probleem, miks müüt nii mõneski mõttes tõele vastab, seisneb selles, et ülikoolis töötavatel inimestel ja teadlastel on vaid mingi kindel hulk aega. «Ja need, kes ei mahu otstarbekasse ajakasutusse, jäävadki ühel või teisel põhjusel eri koostöövõimalustest esialgu ilma,» ütles Varblane.

Professor lisas, et seda probleemi on hakanud vähendama EAS-i innovatsiooniosaku meede, mis on andnud väikestele ettevõtetele võimaluse raha taotleda. «Selle raha eest on ettevõtetel võimalus osta mõne ülikooli-inimese aega. Praegu on ülikoolis kasutatud umbes 400 innovatsiooniosakut, mis tähendab, et selline arv ettevõtteid on pöördunud TÜ poole eri probleemide ja küsimustega,» ütles Varblane.

Varblase arvates on ettevõtjate ja ülikoolide koostöö üks võtmeküsimusi mõttemallide muutmine. «Kui räägime, et ülikool on see, kes kasvatab kogu majandusele tulevasi asjatundjaid, siis peaksid programminõukogude juures olema ka tööandjate esindajad, kes aitaksid õppekavasid veel paremaks muuta,» sõnas professor ning lisas, et nii ülikoolid kui ka ettevõtjad peavad oskama tulevikku näha ja selle järgi tegutseda.

Vaata nüüd ka UTTV videosalvestust ettevõtluskoostöö foorumist:


«Laborist välja» aitab ettevõtetel lahendusi leida

Eelmise kuu lõpus toimus Pärnus neljas ettevõtlusseminar «Laborist välja». Seminaride sarja peamine teema on seni olnud ettevõtete tootmisprotsesside parandamine ja uudsete toodete loomine.

TÜ ettevõtlussuhete koordinaator Sven Lilla ütles, et «Laborist välja» esmane idee tekkis Physicumi avamisel, kui oli tarvis teha ettevõtjatele atraktiivne lühiseminar. «Loengu vormis on üritusi olnud küll ja veel, kuid üldjuhul ei saa ettevõtjad sealt enda hinnangul midagi asjalikku,» rääkis Lilla.

Seega tekkis Sven Lillal ja tehnoloogiasiirde talituse juhatajal Siim Kinnasel mõte hakata seminari käigus reaalseid probleeme lahendama. «Ettevõtjad saaksid siis ise teadlastele vahetult oma ideid ja küsimusi esitada. Kuna esimene üritus oli edukas, mõtlesime, et miks mitte seda korrata,» ütles Lilla.

Seminari eesmärk on ettevõtjatele teadvustada teadlaste võimekust ning ka see, et teadlased ise oleksid ettevõtlikumad ning valmis koostööd tegema. Koordinaatori arvates on sellisel kujul dialoogi tekkimine väga oluline.

Sven Lilla sõnul on «Laborist välja» oma eesmärgid täitnud ning ettevõtjad on hakanud teadvustama, et TÜ-st on võimalik peale õppetegevuse saada ka kvaliteetset arendustegevust. «Ülikool on valmis andma teenusena analüüse ja lihtsalt konsultatsiooni, kuidas midagi paremini või teisiti teha,» rääkis koordinaator.

Märtsis toimus seminar Viljandis, kus teadlaste ja ettevõtjate vahel tekkis soovitud diskussioon ning kust saadi palju uusi ideid. «Teemadena käsitlesime peamiselt ettevõtete endi poolt väljatoodud küsimusi. Näiteks oli ühel ettevõtjal idee, kuidas teha rasketesse maastiku- ja ilmastikutingimustesse sobivat ratasliikurit ning kas seda oleks mõistlikum käima panna sisepõlemismootori või elektriga,» kirjeldas Lilla.

Viljandis toimunud seminaril oli kohal kaheksa firmat, peale nende ka Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandimaa arenduskeskuse esindajad. Sven Lilla sõnul oli seminaril osalenute tagasiside positiivne. «Küll aga olid ettevõtted küllaltki üllatunud, et TÜ-s ka nii «maiste» teemadega tegeletakse,» rääkis Lilla.

Viljandimaa arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu ütles seminari kohta, et oli oluline, et ülikool tuli ettevõtjate juurde ja hakkas nende probleeme kohe ja näitlikult lahendama. «Mitme ettevõttega jõuti esmasest probleemipüstitusest järgmiste mõteteni lahenduse suunas,» sõnas Lehtsalu.

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit