20 aastat kaugõpet

Uudis

TÜ majandusteaduskonna täiendusõppe kaugkoolitusprogrammi asutamisest möödub tänavu 20 aastat. 7. mail lõpetab programmi juba 59. lend. Majandusteaduskonna täiendusõppe programmijuht Karin Liikane ütles, et semestripikkusel õppel on aastas kolm lendu.

«Võib öelda, et oleme paljulapselised: kaugkoolitusprogrammi eri kursustel on 20 aasta jooksul osalenud üle kümne tuhande kursuslase. Juhid ja spetsialistid on end täiendanud rahanduse, panganduse, kindlustuse, kinnisvara ja projektitöö alal,» rääkis Liikane.

Programmijuhi sõnul teeb juubeliaasta kaugkoolitajatele rõõmu, majandusteaduskonna jaoks aga tähendab järjepidevust. Kaugkoolitus kui õppevorm on Liikase arvates ennast õigustanud ja väärib edasiarendamist tasemeõppesse.

Eralaenujuhtimise esimese lennu lõpetaja Kristiina Rööpmann ütles, et tema ettevõte ei leidnudki mujalt vajaliku sisu ja vormiga koolitusi. Ta kiitis kaugkoolituse mugavust ja paindlikku ajakava. Kõige kõrgemalt hindab Rööpmann TÜ kaugkoolituskursuste head mainet ja tagasisidet.

Swedbanki kontorijuhataja Diana Tuul, kes lõpetab maikuus juba oma seitsmenda kursuse, valis TÜ kaugkoolituskursused, kuna soovis ülikooliõpingud ja töö võimalikult paindlikult ühendada. Tuul hindab eelkõige võimalust õppida ise, endale sobival ajal ja sobivas mahus. Samas saab vajadusel alati kiired vastused õppejõududelt ja programmijuhilt või veebikeskkonna foorumist.

«See on väga hea täiendõppevõimalus neile, kellel ei ole võimalik töö kõrvalt minna täiemahulisse õppesse, või neile, keda huvitabki vaid mingi kitsam ainesuund: finantsturud, majandusarvestus või majandusõigus. Saadavaid ainepunkte saab aga ainekava sobivusel edasisteski õpingutes kasutada,» tõi Tuul näiteks.

Siiani on ta end täiendanud nii panganduse kui ka majandusõiguse alal. Kõige enam hindab Tuul aga ajajuhtimise kogemust, mida kaugõpe talle õpetanud on.

«Mulle meeldiks kui selliste kursuste võimalus laieneks ka Tartusse. On oluline võimaldada õppida neile, kes seda südamest soovivad. See annab ühiskonna sumbunud vereringesse tubli annuse õpivõimelisi ja kuulamisoskusega kodanikke, kes tänu kogetule on enesekindlamad ja julgevad võtta vastutuse. Nad ei vaata oma riigi tulevikku mitte ainult ühe mätta otsast, vaid on võimelised suuremat pilti nägema ja seda ka muutma,» ütles Tuul.

Jaga artiklit