Kuidas kontrollida geenide avaldumist?

Inauguratsioon

7. mail kell 16.15 peab TÜ peahoone aulas inauguratsiooniloengu TÜ epigeneetika professor Arnold Kristjuhan.

Epigeneetika on teadusharu, mis aitab selgitada protsesse, mida klassikalise geneetikaga seletada ei saa. Algselt nimetati epigeneetikaks «mõistetamatut» embrüonaalse arengu protsessi, mille käigus ühest viljastatud munarakust arenesid välja väga erinevad rakutüübid, kuigi nende DNA oli identne.

Praeguseks oleme jõudnud teadmiseni, et ligipääs DNA kodeeritud geneetilisele infole pole erinevates rakkudes ühesugune ning see on mitmel moel reguleeritud. Just neid regulatsioonimehhanisme tänapäeva epigeneetika uuribki ning viimasel paaril aastakümnel on selle teadusharu areng olnud eriti hoogne.

On leitud, et eri epigeneetiliste mehhanismidega suunatakse rakkudes olulisi protsesse: geenide avaldumine ja vaigistamine, kromosoomide struktuursete elementide moodustamine ja säilitamine ning rakkude jagunemine ja diferentseerumine. Samuti on hakanud selguma mehhanismid, mis tagavad epigeneetilise modifikatsioonide pärandumise rakkude jagunemisel.

Kõik need protsessid on olulised mõistmaks organismide arengut, rakkude diferentseerumist ja vananemist, vähkkasvajate teket, kudede taastumist ning paljusid teisi tänapäeva teadusele ja meditsiinile olulisi protsesse.

Professor Arnold Kristjuhan lõpetas Tartu ülikooli 1992. aastal bioloogia erialal. 1994. aastal kaitses ta magistrikraadi molekulaarbioloogia erialal ning jätkas õpinguid TÜ doktorantuuris rakubioloogia erialal. 1998. aastal kaitses ta doktoritöö teemal «Kasvajate supressorvalgu p53 omadused transkriptsiooni aktivaatorina». Aastatel 2000–2004 töötas Kristjuhan järeldoktorina Londonis Suurbritannia vähiuuringute instituudis (Cancer Research UK).

Alates 2004. aasta sügisest on Kristjuhan töötanud TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis vanemteadurina ning alates 2015. aasta veebruarist epigeneetika professorina. Kristjuhani teadustöö põhisuund on selgitada kromatiini modifikatsioonide rolli DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni reguleerimisel eukarüootsetes rakkudes.

Vaata nüüd ka UTTV videosalvestust inauguratsiooniloengust:

Jaga artiklit