Shanghai.
FOTO: Trey Ratcliff

Ülikool pöörab pilgu Aasia poole

Aktuaalne

Aasta tagasi ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Eesti peab järjekindlamalt ja kannatlikumalt panustama poliitiliste ning majanduslike suhete arendamisse Aasia riikidega.

Välisministeeriumis toimunud Aasia-teemalise seminari avasõnavõtus ütles Mihkelson, et edu Aasia kasvavatel turgudel kosutaks ka Eesti majandust.

«Aasia mängib tervikuna tänases maailmamajanduses ning -poliitikas sedavõrd olulist rolli, et mitte ükski konkurentsivõimelisust ihkav riik ei saa seda jätta tähelepanuta. Eesti ressursid on küll piiratud, kuid ka meie ettevõtjate kasvav huvi nõuab valitsuselt püsivamat ning initsiatiivikamat tegevust Aasia riikide suunas,» ütles Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjon avaldas 2012. aastal Aasia strateegia raporti koos vastavasisuliste soovitustega valitsusele, mille najal on tänaseks Eestis ellu kutsutud mitmeid algatusi. Ainuüksi viimase nelja aasta jooksul on väliskomisjon laiendanud poliitilisi ja majanduslikke kontakte kolleegidega Jaapanis, Lõuna-Koreas, Singapuris, Indoneesias ja Hiinas.

Kasvava majanduse ja laia tarbijaturuga Aasia riigid on Euroopa Liidu jaoks olulised kaubanduspartnerid. Välisministeeriumi andmetel on Eesti suhtlemisel välisriikidega aktiivsuse ja tiheduse ning vastastikuse huvitatuse taustal domineerinud just Aasia. Nii Hiina, Jaapan kui ka Lõuna-Korea on tänapäeva maailmas tugevad majanduslikud jõud ning nende arenguperspektiive ei saa keegi alahinnata.

Eesti pakub Aasia riikidele huvi

Eesti suhted Aasia riikidega

Hiina – viimastel aastatel on Hiina ja Eesti majandussuhted olnud tagasihoidlikud. Hiina turg pakub kasvavat huvi eesti toiduainete- ja puidutööstusele ning kõrgkvaliteetsete ja kõrgema hinnaklassiga nišitoodete müüjatele. Luksuskaubad ja disainitooted on arvestatava jõuka tarbijaskonna tõttu samuti suur turuvõimalus. Hiina huvi Eesti vastu tugineb eelkõige Eesti soodsale geograafilisele asendile, EL-i/Schengeni/euro liikmelisusele, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile. Hiinlased on väljendanud huvi koostöö vastu transiidi, elektroonika, puidu-, toidu- ja ehitusmaterjalitööstuse ning põlevkivi töötlemise vallas.

Jaapan – Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt. Tänu Eesti valitsuse edukale koostööle Jaapani autotootja Mitsubishiga toodi Eestisse elektriautod ja nende laadimisjaamad. Jaapan on Eestit korduvalt toetanud kultuuri- ja haridusvaldkondades vastavalt ühekordselt sõlmitud valitsustevahelistele kokkulepetele. Tartu ülikooli on Jaapani valitsus toetanud näiteks keelelaboratooriumi sisustamisel.

Korea – Kaugete vahemaade ja kultuuride erinevuste tõttu on Eesti ja Korea vahelised majandussuhted tagasihoidlikud, samas on potentsiaal suur. Aktiivne reformipoliitika suurte majanduskonglomeraatide chaebol’ide tiibade kärpimiseks, riigi sekkumise vähenemine ja välismaalastele avamine on teinud Koreast atraktiivse investeerimispaiga. Koostöövõimalusi oleks IKT valdkonnas, kuna Korea kuulub selles vallas maailma tippude hulka.

India – India osatähtsus Eesti väliskaubandus kasvab. Tasapisi on suurenenud ka India investeeringud Eestisse, olles enamasti seotud kaubandus- ja toitlustusalaga.

Kagu- ja Lõuna-Aasia riikides on Eesti poliitilised ja majanduslikud huvid olnud suhteliselt tagasihoidlikult esindatud. Teisalt pakuvad nad Eestile huvi kas potentsiaalsete investoritena või meie kaupade turuna. Aktiivsemate partneritena võib nimetada Singapuri, mis on aastaid kuulunud Eestisse investeerinute esikümnesse, samuti Taid ja Malaisiat.

Allikas: välisministeeriumi koduleht

Huvi Eesti vastu on suur – seda nii majanduslikel kui ka poliitilistel põhjustel. Olulist rolli mängib Eesti asend sillana lääne ja ida vahel. Sageli on teiste riikide huvi Eesti vastu pragmaatilist ja praktilist laadi, kuna rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige ÜRO-s, on olulised ka väikeriigi seisukohad.

Arvestades nii majanduslikke näitajaid kui ka seda, et viimastel aastatel on Aasiast pärit üliõpilaste huvi Eesti kõrgkoolide vastu järjest tõusnud, väärivad Aasiaga seotud teemad ka ülikoolides senisest suuremat tähelepanu.

Tartu ülikoolis tegeleb otseselt või kaudselt Aasiaga seotud teemadega mitmeid üksusi. Aktiivsemad neist on majandusteaduskonnas tegutsev Aasia ja tärkavate majanduste keskus, filosoofiateaduskonna orientalistikakeskus ja maailma keelte ja kultuuride kolledž, lisaks veel riigiteaduste instituut ja usuteaduskond.

Orientalistikakeskuses tehakse juba pikka aega teadustööd Idamaade klassika alal ning viimastel aastatel on üliõpilastele pakutud mitmeid loengukursusi Hiina, India ja Lähis-Ida kultuuridest ja ühiskondadest. Üks suurimaid uuendusi on see, et eelmisel õppeaastal asus tööle Lõuna-Korea finantseeritud korea keele ja kultuuri õppejõud Hyunjung Shin.

Maailma keelte ja kultuuride kolledžis õpetatakse praegu viit Aasia keelt (hiina, jaapani, korea, pärsia ja türgi keelt), lisaks pakutakse kultuuri ja maatundmise kursusi. Järgmisest õppeaastast on seal kavas avada mahukamad moodulid kolme Ida-Aasia keele ja kultuuri õppimiseks. Tugeva Lähis-Ida kultuuri pädevusega usuteaduskond alustab sügissemestril maailma usundite õppemooduliga, kus õpetatakse juutluse, islami ja budismi põhialuseid.

Riigiteaduste instituudis tegeletakse üha enam tänapäeva Aasia poliitiliste režiimide ja rahvusvaheliste suhete uurimisega. Peamised teadus- ja õppevaldkonnad on Hiina sisepoliitika ning Ida- ja Kagu-Aasia julgeolekupoliitika.

Aasia-suunalise ühisõppekava koordinaatori Urmas Pappeli sõnul väärib loengukursustest eraldi väljatoomist «Tänapäeva Hiina poliitika», mida hinnatakse instituudis kõige kõrgemalt. «Riigiteaduste instituudil on head suhted Tsinghua ülikooliga Pekingis. Mitmed instituudi õppejõud ja tudengid on seda külastanud ning koos on kavandatud ka eri akadeemilisi üritusi,» tõi Pappel välja.

Arstiteaduskonnas on professor Sulev Kõks oma meeskonnaga pikaajaliselt arendanud Vietnami meditsiiniharidust ja osalenud vietnamlastest meditsiiniõppejõudude koolitamisel nii Vietnamis kui ka Eestis. Mullu novembris nimetati Kõks ka Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks.

Ka TÜ elukestva õppe keskus on viimastel aastetel korraldanud tellimuskoolitusi nii Hiina kui ka Jaapani ülikoolide tudengitele. Hiina ülikoolidele suunatud programmid on tutvustanud Euroopa poliitikat, majandusarenguid ja kultuuri. Hokkaido ülikooli tudengid õpivad keskuse vahendusel mitu korda aastas intensiivselt inglise keelt ning saavad teadmisi Euroopa kultuuriloost.

Õppekavad viivad ülikoole edasi

Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ning Aasia-suunal koostöö algatanud professor Urmas Varblase sõnul on väga positiivne asjaolu, et Aasia-suunalist võimekust arendatakse ülikoolidevahelises tihedas koostöös.

«Viimase viie aasta jooksul on meie Aasia ühismooduli «Aasia ühiskonnad, majandus ja kultuur» raames õpetanud suurt hulka Aasiaga seotud kursusi nii TÜ kui ka külalisõppejõud,» ütles Varblane.

2013. aasta lõpus loodi kolme ülikooli vahel konsortsium ja Eestisse rajati Aasia uuringute keskus, mis võimaldab ülikoolidel, riigiasutustel, ettevõtjatel ja kodanikuorganisatsioonidel koos panustada Eesti edukasse koostöösse Aasiaga.

Keskus on juba pakkunud põllumajandusministeeriumile ja piimaliidule tuge leidmaks Aasias uusi turge. Sel õppeaastal on keskus toonud Eestisse esinema Dong Hyeon Jungi Koreast ja Joseph Lau Singapurist, praktilisi nõuandeid äritegevuseks Hiinaga jagas Erlend Sild ning hiljuti toimus Eesti ja Afganistani koostöösuhteid käsitlev konverents.

Ülikoolide koostöös arendatakse välja ka uut magistritaseme ühisõppekava, millega tahetakse pakkuda jätkusuutlikku Aasia-alast haridust ning arendada Eesti Aasia-suunalist võimekust tervikuna. TÜ poolt ühisõppekava loomist koordineeriva Urmas Pappeli sõnul panustab planeeritav õppekava mitmesse ülikooli strateegilisse arendussuunda, nende hulgas õppe- ja teadustegevuse ning ettevõtluse ja rahvusvahelistumise arendamisse.

«Õppekava raames on planeeritud koostöö nii partnerülikoolidega Aasias kui ka meie lähema naabruskonna ülikoolidega, kel on juba Aasias tegutsemise kogemus ning kontaktvõrgustik,» tõi Pappel näiteks. Lisaks erialadevahelisele ülesehitusele pakub õppekava tudengitele ka temaatilisi suve- ja talvekoole ning praktikavõimalusi nii Aasia ülikoolides kui ka Eesti päritolu ettevõtetes, mis tegutsevad Aasia turgudel.

Viimastel aastatel on oluliselt tihenenud koostöö Balti regiooni Aasia uuringutega tegelevate ülikoolide vahel. 2013. aastal loodi Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli, Läti ülikooli, Vilniuse ülikooli ja Vitautas Magnuse ülikooli ühendav liit Baltic Alliance for Asian Studies, mille esimene konverents toimus eelmisel kevadel Vilniuses. Liidu eesistuja koha sai seejärel kaheks aastaks Tartu ülikool, mis tähendab, et järgmisel kevadel toimub liidu konverents orientalistikakeskuse kureerimisel juba Tartus.

Ambitsioonikad tulevikuplaanid on ka TÜ Aasia ja tärkavate majanduste keskusel. Majandusteaduskonna ettevõtluse nooremteaduri Liina Jolleri sõnul on veel sel kevadel majandusteaduskonnas tulemas Aasia külalisõppejõudude loenguid. «Aprillis plaanime tudengitega külastada Hiina saatkonda Tallinnas, suvel ootame külla vahetusüliõpilaste rühma Shanghaist ning 8. juunil korraldame Tallinnas juba traditsiooniliseks saanud Balti-Hiina ettevõtluskonverentsi, millele järgneb külastuspäev Tartusse,» loetles Joller.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

Aasia