20.–24. aprillil on Tartu ülikoolis külas rahvusvaheline hindamiskomisjon, mille liikmed tutvuvad ülikooli normdokumentide, andmestike, infosüsteemide ja taristuga ning intervjueerivad kõrgkooli töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi, nende tööandjaid ja ülikooli koostööpartnereid.

Sellise institutsionaalse akrediteerimise ehk välishindamise protsessi peavad uue süsteemi kohaselt seitsme aasta jooksul läbima kõik kõrgkoolid. Akrediteerimise käigus antakse hinnang ülikooli tegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavusele õigusaktidega, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.

Rektoraadi büroo juhataja Annika Tina ütles akrediteerimisprotsessi tutvustades, et tegu on tagasisidestava hindamisega, kus rahvusvaheline hindamiskomisjon analüüsib kõrgkooli enesehindamise aruannet ja hindamiskülastusel saadud infot aluseks võttes kõrgkooli tugevusi ja nõrkusi ning annab soovitusi parendustegevusteks ja nende elluviimiseks.

«Algne plaan oli iga peatüki juurde lisada ka kriitiline analüüs kõigi alateemade tugevuste ja nõrkuste kohta, aga kuna protsessid rakenduvad ülikooli eri osades erinevalt, vältisime analüüsis hinnangute andmist,» rääkis Tina.

Rektoraadi büroo juhataja sõnas, et eneseanalüüsi tekst annab hea ülevaate sellest, mida on ülikoolis tehtud ja saavutatud. Hindamiskomisjoni tuleku eel peaksid ülikooli töötajad koostatud materjaliga tutvuma ja olema valmis hindajatele oma töö osas põhjalikumat tagasisidet andma.

«See, kellega täpselt kohtuda ja mida näha soovitakse, sõltub komisjoni liikmetest ja küsimustest, mis neil aruannet lugedes tekivad,» ütles Tina.

Huvitatud üksustes ja otsustuskogudes tutvustatakse konkreetse valdkonna analüüsitulemusi põhjalikumalt, sest eneseanalüüs on hea sisend valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamiseks. 10. aprillil toimub Physicumis kõigile huvilistele avatud seminar, kus tutvustatakse kõige olulisemaid tulemusi, milleni eneseanalüüsi koostades jõuti.

Tartu ülikooli eneseanalüüsi aruanne valmis akrediteerimisprotsessi ühe osana jaanuaris. See annab ülikoolist ülevaate neljas aspektis: organisatsiooni juhtimine ja toimimine, õppetegevus, teadus- ja arendustegevus ning ühiskonna teenimine.

Järgnevalt tutvustamegi iga peatüki olulisimaid punkte.

Organisatsioon

Kui koostati TÜ arengukava aastateks 2009–2015, puudusid ülikoolis selgelt sõnastatud ühised väärtused. Üleülikoolilise küsitluse ja fookusgruppide intervjuudega said lõpuks sõnastatud ülikooli kuus põhiväärtust: teaduspõhisus, akadeemiline vabadus ja ülikooli autonoomia, avatus uutele ideedele, koostöö, inimkesksus ja individuaalne areng ning vastutus.

Ülikooli arengukava aastateks 2015–2020 sisaldab viit arengueesmärki: lõpetajad, kes muudavad maailma; teadus- ja arendustöö, mille mõju on globaalne ja Eesti arengut suunav; innovaatilisus ja ettevõtlikkus, mille kaudu jõuavad teadmised majandusse; organisatsioon, mis inspireerib ja ühendab inimesi; järjepidev areng, mis kindlustab eesti keele ja rahvuskultuuri püsimise.

2014. aasta juulis vastu võetud ja kinnitatud ülikooli uue põhikirja koostamisel lähtuti põhimõttest, et ülikoolis välja kujunenud teadus- ja õppevaldkonnad on võrdselt olulised ning ülikool vajab oma strateegiliste eesmärkide täitmiseks akadeemilise struktuuri valdkondlikku tasakaalustatust.

Järgmise sammuna moodustatakse ülikoolis valdkonnasisene akadeemiline struktuur ning valmistatakse ette ja kinnitatakse instituutide ja kolledžite põhikirjad. Uus põhikiri, mille kohaselt jääb akadeemilises struktuuris alles kaks juhtimistasandit, jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

Õppetegevus

Ülikooli arengukavale toetudes tagatakse üliõpilaste konkurentsivõime viie tegevussuunaga: ettevõtlikkuse arendamine, ülekantavate oskuste väärtustamine, praktikavõimaluste pakkumine, teadmussiirde ja innovatsiooni toetamine ning õppekavade rahvusvahelise mõõtme parandamine.

Ülikooli ettevõtlusõppe arendamise kava kohaselt peab kõigil üliõpilastel olema õpingute vältel võimalus kas õppekava raames või väljaspool õppetööd vastavalt oma huvidele ja vajadustele õppida ettevõtlusalaseid õppeaineid ja osaleda asjakohastes projektides. Seda toetavad teiste seas ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koos Ideelaboriga ning ka koostöö mitmete välispartneritega.

Õppekavade loomise protsessi aluspõhimõte on Tartu ülikoolis see, et õpet pakutakse vaid õppekavagruppide kvaliteedihindamisel positiivselt hinnatud õppekavade alusel. Selle saavutamiseks vähendatakse õppekavade killustatust, täiustatakse ülikoolisisest tasemeõppe rahastamissüsteemi ja luuakse ühisõppekavu.

Üliõpilaste akadeemilist edasijõudmist jälgitakse õppeinfosüsteemiga, mis võimaldab hinnata lõpetamise tõhusust ja üliõpilasi küsitleda. Tudengid saavad ka ise anda tagasisidet või teha ettepanekuid õppekorralduse parandamiseks. Teaduskonna ja kolledži nõukogud peavad kord semestris arutama tudengitelt saadud tagasiside tulemusi õpetamise ja õppeainete kohta ning kavandama tegevusi puuduste kõrvaldamiseks.

Teadus- ja arendustegevus

Ülikooli eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõimelisus kõigis viljeldavates distsipliinides. TÜ teadus- ja arendustegevus ning muu loometegevus on suunatud sellele, et tagada Eesti rahvuskultuuri ja riikluse järjepidevust, toetada ühiskonna sotsiaalmajanduslikku arengut, parandada rahvastiku tervist, ning edendada innovatsiooni ja teadusmahukat ettevõtlust.

Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatavaid teaduse tippkeskusi on Eestis kokku kaksteist, TÜ koordineerib neist kuue tööd ning osaleb neljas partnerina. Teadus- ja arendustegevuses tehakse koostööd nii suur- kui ka väikeettevõtetega, seda töökeskkonna tingimuste parandamisest uute tehnoloogiate väljatöötamiseni. Ülikool osaleb viie tehnoloogiaarenduskeskuse töös ning juhib teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi. Samuti soosib TÜ ka enda oskusteabel ja taristul põhinevate spin-off-ettevõtete loomist.

Võrreldes teiste Eesti teadus- ja arendusasutustega on TÜ edukas teadus- ja arendustegevuses, sh teadus- ja arendustegevuseks vajalike vahendite hankimisel. Edu põhineb nii akadeemilisel pädevusel, tänapäevasel taristul kui ka ülikoolisisesel ja -välisel koostööl.

Ühiskonna teenimine

Ühiskonna teenimisel on ülikooli eesmärk mõjutada Eesti majandus- ja kultuurielu ning ühiskondlikku arengut, tutvustada oma tegevust ühiskonnale ning arendada elukestvat õpet.

Teaduskommunikatsiooni osas püüab ülikool igati töötajaid ja üliõpilasi innustada ja aidata teadustöö tulemustest meediale rääkida. Nelja suurema Eesti ülikooli lõikes on enim kajastust leidnud just TÜ teemad.

Õppe populariseerimise eesmärk on tuua ülikooli võimekad, teadlikult eriala valinud, motiveeritud ja sihikindlad üliõpilased. Ülikool pakub ka täiendõpet laiematele sihtrühmadele.

TÜ panustab ühiskonna heaolu arendamisse veel mitmesuguse tegevuse ning asutuste ja üksuste kaudu. Ülikooli avalikud sündmused rikastavad kultuuri- ja vaimuelu, muuseumid, botaanikaaed ja raamatukogu tagavad rahvusliku kultuurivara säilimise ja arenemise, väärtustatud on ka töötajate ja üliõpilaste isiklik panus ühiskonda.

Kõigi eelmainitud viie suure teema ja nende alateemade kohta leiate täpsemat infot siseveebi pealehel sõnapaari «institutsionaalne akrediteerimine» all. Lisaks põhjalikule ettevalmistusele hindamiskomisjoni jaoks on institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruanne hea info korrastamise abivahend ülikoolis ning kasulik materjal ülikooli tutvustamisel ka uutele töötajatele.

Sõlmprobleemid, mis mõjutavad tegevuse tulemuslikkust, sh muudatuste juhtimist:

• Sõnastatud on strateegiliste valikute tegemise põhimõtted, kuid strateegilised valikud on ülikooli ja valdkonna tasandil enamasti tegemata.
• Juhid ei tähtsusta piisavalt oma rolli inimeste motiveerija ja arendajana ning pikemaajaliste eesmärkide seadja ja elluviijana.
• Ülikoolis koostatud heatasemelisi uuringuid ja analüüse ei kasutata süsteemselt kriitiliste juhtimisotsuste tegemisel.
• Avatus uuendustele, valmisolek koostööks ja soov ise midagi muuta on struktuuriüksustes ja uurimisrühmades erinev. Hea praktika ei liigu sageli üle struktuuriüksuse piiride.
• Olemasolevaid keskseid siseinfokanaleid kasutatakse passiivselt. Pole suudetud tekitada töötajate huvi ülikooli info vastu.

Hindamiskomisjoni kuuluvad:

• dr Sijbolt Noorda, komisjoni esimees, Magna Charta Observatory ja Academic Cooperation Associationi president (Holland);
• dr Gillian Mary King, komisjoni aseesimees, kõrghariduskonsultant, varem: QAA Audit Deputy direktor (Suurbritannia);
• dr Lauritz B. Holm-Nielsen, Euroscience’i president, EUA asepresident, varem: Aarhusi ülikooli rektor (Taani);
• dr Barbara A. Sawrey, University of California dekaan, WASC Liaisoni ametnik (Ameerika Ühendriigid);
• Tõnu Pekk, ettevõtja, SAGA Family Office’i tegevjuht (Eesti);
• Kert Pütsepp, University of Cambridge, King’s College’i üliõpilane (Eesti).

Vaata ka UTTV videosalvestust hindamiskomisjoni muljetest Tartu ülikooli kohta: