TÜ spin-off Nordic Botanical OÜ teostab kaitsealuste liikide innovaatilist ümberasutamist.
FOTO: erakogu

Ettevõtlikkus on saanud ülikoolis trendiks

Ettevõtlus

Sel aastal on loodud kolm Tartu ülikooliga seotud spin-off-firmat, st vastava koostöölepingu on sõlminud kolm uut ettevõtet. TÜ-ga seotud ettevõtteid on kokku 51 ning see arv tõuseb igal aastal, mis näitab, et teaduspõhine start-up’ide ettevõtlus saab aina enam hoogu sisse.

Tartu ülikooli ettevõtluse nõustaja Aivar Pere sõnul on Eesti riik seadnud üheks riiklikuks eesmärgiks hoogustada start-up-ettevõtlust. «Selleks soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetatakse uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist,» lausus Pere ja lisas, et ka teiste ülikoolide ning uurimis- ja teadusasutuste arengukavades rõhutatakse aina enam ettevõtlikkuse tähtsust. 

Spin-off’ide olemuse puhul on Pere arvates kõige olulisem see, et need on äriühingud, mis soovivad kokkuleppel ja koostöös ülikooliga arendada äritegevust. «Spin-off’id kasutavad oma tegevuses ülikooli intellektuaalset kapitali ning taristut.» Intellektuaalse kapitali all peetakse silmas teadmisi, informatsiooni, intellektuaalset omandit, kogemusi jms.

2015. aasta 28. veebruari seisuga on TÜ-ga seotud 51 spin-off-ettevõttet. 2013. aasta spin-off’ide majandusaruannete kohaselt, kui ettevõtteid oli ülikooli nimistus 43, töötas neis kokku 370 inimest. Kuna praegu on ettevõtete arv suurenenud, võib eeldada, et ka spin-off’idega seotud inimeste arv on tõusnud. «Sellel aastal on spin-off-nimistusse lisandunud Majaseen OÜ, Crystalspace OÜ ja Eesti Turbauuringute Keskus OÜ. Peale selle on meie poole pöördunud veel kaks firmat, et ettevõte vormistada,» loetles Pere.

Ettevõtlusnõustaja sõnul on praegu aktiivses faasis kümme teadlaste või üliõpilaste ettevõtlusideed ja äriarendust ning nad soovivad ettevõtte loomiseks nõuandeid saada. «Kolm neist on juba alustanud ja neil on olemas isegi müügitulemused. Samuti on neil käsil teadusmahukate teenuste ja toodete arendused,» sõnas Pere.

Kõige rohkem on ülikooli spin-off-ettevõtteid aegade jooksul loodud biotehnoloogia ja füüsika ning keemia valdkonnas. Biotehnoloogia valdkonnas on 14, füüsika, keemia ja materjaliteadlaste ning aparaadiehitajate valdkonnas on kaheksa äriühingut. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb kümme ettevõtet.

Aivar Pere sõnul näitab nende valdkondade spin-off-ettevõtete arv Tartu ülikooli tugevat alusteadust. «Spin-off-ettevõtlus on üks tehnoloogia- ja teadmussiirde vormidest. Me teame, et neis valdkondades on ka intellektuaalomandi litsentse palju, tehakse rohkem eel- ja rakendusuuringuid ning järjest enam sõlmitakse koostöölepinguid ülikooliväliste partneritega.»

Spin-off’ide panus

Tartu ülikooli spin-off’ide praeguse aasta majandusülevaates on kirjas, et need ettevõtted on ka head sihtfinantseeringu kohalemeelitajad. Pere sõnul peitub põhjus selles, et enamik teadlastest ettevõtjaid on silmapaistvalt võimekad projektijuhid. «Sellise oskusteabega suudetakse nii kohalikest kui rahvusvahelistest teadus- ja arendustegevust rahastavatest meetmetest n-ö raha koju tuua,» ütles Pere.

Nõustaja sõnul on kaalukas ka spin-off’ide olemuslik lähedus ülikooli tipptasemel teadusrühmadega. «Seega on, kellele sihtfinantseeritavaid ettevõtlusprojekte usaldada,» arvas Pere.

Nõustaja sõnul on enamik spin-off-ettevõtteid tööandjaks kõrgkvalifitseeritud teadus- ja arendusvõimekatele inimestele. «Näeme selgelt, kuidas toimub vilgas teadmussiire ülikoolist ühiskonda ja vastupidi ning seetõttu on spin-off’ide loodud töökohad väga tähendusrikkad,» sõnas Pere.

Peale selle on spin-off-ettevõtted ühed neist, kes vormivad koostöös teiste partneritega ülikoolide teadustööst tekkivaid ideid, et need jõuaksid tarbijani vajalike toodete ja teenustena. «Kui näiteks uuringute põhjal takistavad ettevõtluse potentsiaali avaldumist tavaliselt inimeste endi ettevõtlusalased hoiakud, siis spin-off’id on elavaks eeskujuks ülikoolide liikmeskonnale, laiendades rahvusvahelisi karjäärivõimalusi,» rääkis Pere.

Nõustaja arvates on väga oluline ka teadlastest ettevõtjate roll teaduse ja majanduse võrgustumisel. «Spin-off’id aitavad otseselt Eesti majandust restruktureerida, mis tähendab, et keeruline teaduspõhine äri viib meie majandust üha enam kõrgema lisandväärtusega äritegemise juurde.»

Keerulised probleemid

Pere sõnul on uute spin-off-ettevõtete nõustamise puhul kõige suuremaks väljakutseks see, et kuna tegemist on ülikoolist tuleva tehnoloogia- ja teadmussiirdega, siis on tihti keeruline muuta teadmus turule sobilikuks ja raha tagasitoovateks toodeteks või teenusteks. «Ette on tulnud olukordi, kus me leiame koos ettevõtliku teadlasega, et esialgu sõnastatud ärimudel ei vea põhjalikumas teostatavuse analüüsis välja,» kirjeldas Pere.

Nii on olnud olukordi, kus finantsanalüüs ütleb, et arendustööks vajalike kulude ja esialgu nähtavate tuludega on rahad n-ö punases ehk tasuvust pole. «Veidi keerulisemate biotehnoloogia äriprojektide puhul ei tule tihti kõne allagi, et turule saaks minna testima nii, et ühtegi eurot ei kulutata,» lausus nõustaja.

Et õigustada järgmiste arendusprotsesside kulusid, on Pere sõnul vaja selget arusaamist turust, proof-of-concept’ist ja äriplaanist. «Nõudlikud teadusmahuka toote või teenuse ostjad eeldavad, et küllaltki rahakulukad vastavus- ja tootearenduskatsetused on tehtud ja erinevad laboritestid kontrollitud ning et ettevõte on valmis reaalselt tootma.» Pere sõnul on võtmeküsimuseks, kuidas leida teadusmahuka tootearenduse jaoks tarvilikke rahalisi vahendeid.

«Tehnoloogiarikaste spin-off’ide puhul ei sobi selline lähenemine, mida saavad teha näiteks mobiilide rakenduste pakkujad: minimaalne elujõuline toode pannakse turule ja saadakse kiire tagasiside,» rääkis Pere ja lisas, et kui seesuguste rakenduste puhul on eksperimenteerimine ja käigu pealt toote-turu sobitamine mõeldavad, siis spin-off’ide puhul tuleb protsess eelnevalt sügavuti läbi mõelda.


ÜKS KÜSIMUS

Mille poolest on spin-off-ettevõtted olulised?

Eestis räägitakse palju sellest, et meie riigi majandus peaks tootma suuremat lisandväärtust. Ülikoolidest võrsunud spin-off-ettevõtted seda teevadki. Teadustöö tulemusena või kõrvalproduktidena tekkinud tehnoloogiad ja oskusteave jõuavad turule ettevõtlike teadlaste eestvedamisel uute teadusmahukate toodete ja teenustena. Ettevõtted, mis sirguvad teadlaste endi osalusel, kannavad endas turule jõudes ka pideva arengu ja innovatsiooni mootorit, sest teadlane ei rahuldu enamasti vaid ühekordse lahendusega. Ettevõtlusest saadud kogemused hakkavad suunama teadus- ja õppetööd, mis omakorda annavad uut sisendit ja kõrgelt haritud töötajaid ettevõtetesse.

Tartu ülikooli ja sellest võrsunud ettevõtetevahelise koostöö alguspäevad jäävad juba 1998. aastasse. Viimasel paaril aastal on see tehnoloogiasiirde vorm aga erilise hoo sisse saanud ning meie ettevõtlusnõustajal Aivar Perel on käed tööd täis. See ei tähenda muidugi, et uued huvilised oma ideede analüüsimisega tema jutule ei mahuks. Aivari kogemused ettevõtjana ja nõustajana annavad igale alustavale ettevõttele tublisti stardihoogu juurde. Pilvedes hõljuvad ideed tuuakse maa peale ja lükatakse seejärel uue hooga kõrgustesse tagasi.

Siim Kinnas
TÜ tehnoloogiasiirde talituse juhataja

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit

Märksõnad

spin-off