Võib-olla on veel viimast aastat võimalik kõigil tudengitel igas ülikoolis eraldi esitada avaldusi õppetoetuse saamiseks. Kui jõustub praegu planeeritav ja poleemikat tekitav vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem, hakkab raha jagama haridus- ja teadusministeerium.

Tartu ülikooli kaudu on üliõpilastel veel sel õppeaastal võimalik saada nelja liiki rahalist toetust: põhi-, täiendavat, majanduslikku ning doktoranditoetust. Neile lisandub veel erivajadustega tudengitele mõeldud stipendium, mida rahastatakse 2014. aastal lõppevast programmist Primus, mille viib ellu sihtasutus Archimedes.

Üliõpilasnõustaja Ene Küüneri sõnul on kõigil täiskoormusega õppivatel üliõpilastel võimalus taotleda põhi- ja täiendavat toetust, kui vastaval õppekaval on riigieelarvelisi õppekohti. Lisaks on täiendava toetuse taotlemise lisatingimus, et elu- ja õppekoht ei tohi kokku langeda. «Isegi kui samal kursusel on tublimaid õppijaid, on ikka mõtet ÕIS-is taotlus esitada, sest mingeid kohustusi taotluse esitamisega juurde ei tule, aga võimalus toetust saada on olemas,» ütles Küüner.

Avaldus esita semestri alguses

Põhitoetuse saamiseks tuleb selleks soovi avaldada vaid kord õpingute ajal, septembris või veebruaris. Täiendav toetus ehk sõidutoetus, mida tuleb eraldi taotleda iga semestri alguses (septembris ja veebruaris) on mõeldud neile TÜ tudengitele, kelle rahvastikuregistrisse kantud aadress ei ole linnas, kus nad õpivad ega sellega külgnevates omavalitsustes. Mõlema toetuse puhul mängib rolli õppekava täitmine ja õppeedukus.

Kuna neid õppetoetusi saadakse õppetulemuste põhjal, siis esimese aasta bakalaureuse- ega magistriastme üliõpilased neid septembris veel taotleda ei saa. Nendest, kes on ülikoolis samal õppekaval juba vähemalt semestri õppinud, koostatakse ühised pingeread.

«Õppetoetuste saajate nimekiri koostatakse sama õppekava ulatuses üle aastate. Ainult arstiteaduse õppekaval arvestatakse eraldi 1.–3. ja 4.–6. aasta üliõpilaste tulemusi,» täpsustas üliõpilasnõustaja Kristina Kongi. Kui üliõpilane õpib mingil põhjusel korraga kahel eri õppeastmel, näiteks üht eriala bakalaureuse- ja teist magistritasemel, peab ta mõlema tarvis eraldi avaldused tegema ja nii on võimalus ka topelt toetust saada.

Kongi sõnul arvestatakse pingeridadesse eelisjärjekorras õppemahu täies mahus täitnud tudengid. Seejärel arvestatakse vähem punkte kogunud tudengeid, kui mitme tudengi ainepunktide summa on võrdne, võrreldakse nende eelmise semestri keskmist hinnet ja kõrgema hindega tudengid pääsevad pingereas ettepoole.

«Aga see kõik ei tähenda tingimata, et alati tuleb 30 EAP väärtuses aineid võtta, ühel semestril võib seda teha ka vähem ja teisel rohkem,» selgitas Ene Küüner. Õppetoetuse saamine oleneb sellest, kui palju ainepunkte koguvad teised sama õppekava üliõpilased. Ka eksamil läbi kukkudes või sinna mitte ilmudes võivad punktid saamata jääda.

Lõpliku otsuse, kes toetust saavad, teevad kolledžite ja teaduskondade või instituutide komisjonid, kuhu kuuluvad õppejõud ja tudengid. Nemad oskavad üliõpilaste võrdsete tulemuste puhul arvesse võtta ka aktiivsust õppetöös ning koolivälises erialases elus.

See, kui paljud tudengid igal aastal toetust saavad, oleneb riigi tellitud õppekohtade arvust ja toetuse koefitsiendist. Lähtudes riigieelarveliste kohtade arvust õppekaval jagub rahalisi toetusi umbes 40%-le tudengitest.

Mõtle avaldus hoolega läbi

Kuna majanduslik toetus on eritoetus, mille saajate pingerida moodustatakse sissetuleku järgi leibkonna liikme kohta kuus, saavad seda juba septembris taotleda kõik tudengid. Üliõpilasnõustaja Liana Martini sõnul tuleks aga enne majandusliku toetuse taotlemist see hoolikalt läbi mõelda.

«Üliõpilast loetakse päevases õppes õppides oma vanematega üheks leibkonnaks, kui ta pole abielus,» toonitas Martin. See, kas vanemad tudengit toetavad või mitte, üldjuhul ei loe.

Sissetuleku arvestamiseks leibkonna liikme kohta liidetakse enne liikmete arvuga jagamist mõlema vanema, üliõpilase enda ja tema õdede-vendade viimase kuue kuu palgad ja toetused – nende saamist või mittesaamist tuleb kinnitada maksuameti tõenditega. Samuti peavad taotlejad arvestama, et saadud summast ei lahutata ühtegi kulu.

Juhul kui sellise arvutuse tulemusel on leibkonna ühe liikme sissetulek üle 150 euro kuus, on Martini sõnul majandusliku toetuse saamise tõenäosus väga väike.

Eelistatud rühmadel on lihtsam

Majandusliku toetuse jagamisel arvestatakse ka taotleja kuulumist eelistatud sihtrühma. Eelisolukorras on üleülikoolilises pingereas tudengid, kes on kuni 26-aastased orvud või lastekodukasvandikud, sügava ja raske puudega üliõpilased või nelja või enama alaealise lapsega pere liikmed.

«Kui tudeng päris kindel ei ole, kas tal on mõtet majandusliku toetuse avaldust teha, võib alati tulla üliõpilasnõustajate käest nõu küsima,» julgustas Martin. Kui leibkonna sissetuleku arvutused ühe liikme kohta näitavad tunduvalt suuremat summat kui tudeng tegelikkuses saab ja ta suudab seda tõestada, võib erandkorras siiski toetust saada.

Doktoranditoetust eraldi taotlema ei pea, kõik riigieelarvelisel kohal täiskoormuses õppivad ja atesteeritud doktorandid saavad toetust, pingerida ei ole.

Lisaks ülikooli jagatavatele toetustele on võimalik taotleda ka programmi Primus erivajadusega õppija stipendiumi. Samuti vahendab ja annab välja stipendiume Tartu Ülikooli sihtasutus, millel on eri eesmärgid (õpinguteks, üliõpilasvahetuseks, uuringute tegemiseks jne) ja taotlemise tingimused (konkreetne eriala, teatud vanus, ühiskondlik aktiivsus).

Infot mitteriiklike stipendiumite kohta leiab näiteks toetuste andmebaasist www.ut.ee/toetused, kus on ära toodud ka konkreetse stipendiumi taotlemise periood.

Võimalikud muutused õppetoetuste jagamisel

Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatavad vajaduspõhised õppetoetused rakenduksid järgmisel aastal koos tasuta kõrgharidusega. Sel kevadel vastuvõetud ülikooliseaduse järgi saavad kõik järgmisel aastal sisseastumislävendi ületanud ja täiskoormusega õppima asuvad tudengid õppida õppeteenustasu maksmata. Juba õppivate või käesoleval õppeaastal kõrgkooli astunud tudengite jaoks jääb kehtima õppetoetuste praegune süsteem.

Kui praegu on põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus, siis vajaduspõhine õppetoetus oleks praeguste plaanide kohaselt 135 euro suurune. Samas kaoks uutel tudengitel võimalus taotleda täiendavat ja majanduslikku toetust, mida tulevikus enam poleks.

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri (alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Ministeeriumi väitel saaks tudeng koos õppetoetuse ja õppelaenuga kuus kätte rohkem, kui on praegune miinimumpalk. Õppelaen (umbes 190 eurot kuus) kvalifitseerub aga sissetulekuna, mis suurendab sissetulekut pereliikme kohta ning võib seega vähendada üliõpilase võimalusi üldse õppetoetust saada. Praeguse korra juures põhi- ja täiendava toetuse jagamisel tudengi leibkonna majanduslikku olukorda ei arvestata ning võimalus toetust saada on heade õpitulemustega täiskoormusega õppivatel tudengitel.