Fysiokeskuses töötav Ingrid Vanahunt on praktiseerimise võimalusega väga rahul ja vaatamata pikkadele päevadele alati heatujuline.
FOTO: Andres Tennus

Füsioteraapiatudengite nõu ja abi usaldatakse

Ettevõtlus

Aasta aega tegutsenud Tartu ülikooli spin-off-ettevõte Fysiokeskus OÜ on olnud tudengitele praktiseerimisvõimaluse pakkumisel edukas, kuid ette on tulnud ka mõtlemapanevaid hetki.

Praegu töötab Fysiokeskuse meeskonnas neli üliõpilast, nende seas füsioteraapia eriala III kursuse üliõpilane Ingrid Vanahunt, kelle sõnul on keskuses töötamine andnud väga palju nii praktiseerimise kui ka ajaplaneerimise mõttes. «Minu arvates ongi kõige toredam see, et ma saan ise oma graafiku paika panna, keegi ei sunni mulle midagi peale. Ja kui mul on järgmisel päeval eksam, siis ma lihtsalt ei tee neil päevadel tööd ja valmistun eksamiks,» rääkis Vanahunt.

«Kõige rohkem on siinne töökogemus õpetanud mind inimestega suhtlema. Just selles mõttes, kuidas jõuda inimest vaevavate probleemideni,» ütles tudeng ja lisas, et kuigi on ette tulnud juhtumeid, kus probleemi tuumani on raskem jõuda, siis on võimalus pöörduda ettevõtte looja, TÜ füsioteraapia lektori Doris Vahtriku poole. Koos on alati lahendus leitud ning Vanahundi sõnul ongi töö üks suurimaid plusse võimalus juhtumeid läbi arutada ja kõhklematult nõu küsida.

Noor füsioterapeut on siiani kõige rohkem tegelenud mitmesuguste seljaprobleemidega. «Peamine väljakutse on see, kuidas teha inimesele selgeks, mida talle vaja on ja missuguseid harjutusi tuleb ka kodus teha,» sõnas Vanahunt.

Praegu käib neiu lisaks tööle ja koolile ka praktikal, mistõttu on päevad üsna pikad ja väsitavad. «Umbes lõunani olen praktikal, siis tulen siia ja tegelen klientidega ning jõuan õhtul viie või kuue ajal koju,» jutustab ta ja lisab, et sellest hoolimata on ta väga rahul, et tal on võimalus end erialaselt iga päev edasi arendada. «Muidugi tahaksin mõnikord pärast kooli kohe koju minna ja jalad seinale visata, kuid kui ma olen end juba kodust välja saanud ja tööle tulnud, siis tegelikult mulle meeldib siin väga ja olen selle võimaluse eest väga tänulik,» sõnas Vanahunt.

Praktikavajadus on suur

Ettevõtte loojate Doris Vahtriku ja Kadri Pilli sõnul on Fysiokeskuse eesmärk end aastaga õigustanud ehk üliõpilased on leidnud endale klientuuri ja saanud oma oskusi arendada. «Tudengid on olnud väga tublid ja klientide arv näitab, et nad teevad kvaliteetset tööd, sest muidu ei tuleks kliendid tagasi,» lausus Vahtrik.

Samas on mõni tudeng muude tööde või praktika alla mattunud, mistõttu ei ole Fysiokeskusesse väga palju aega panustada saadud. «Kuid see on arusaadav, sest kui tahetakse näiteks välismaale praktikale minna või on ka muu töö, siis lihtsalt ei jõuagi kõike korraga.»

Kadri Pill ja Doris Vahtrik nägid, et füsioteraapiatudengitel on väga suur vajadus praktika järele ning seetõttu otsustagi Fysiokeskus luua.

«Hoolimata sellest, et õppekavad pakuvad praktikat, võiks seda tegelikult veel rohkem olla,» sõnas Pill. «Mõtlesime, et kuna paljudel teistel erialadel saab praktiseerida (näiteks annavad juuratudengid õigusabi), siis võiksime oma tudengitele samasugust võimalust pakkuda.»

Doris Vahtriku sõnul on esimene tegutsemisaasta läinud väga hästi ja üliõpilased on vastu võtnud ligikaudu 250 klienti. «Tegemist on küll protseduuride arvuga, kuid minu arvates on see sellegipoolest märkimisväärne,» arvas Vahtrik. Tema sõnul näitab see, et üliõpilasi usaldatakse nende töös ning tudengite panus on aidanud inimestel funktsionaalset valu või probleemi leevendada. «Töö kvaliteedis mängivad olulist rolli ka üliõpilaste juhendamine ja klientide ravianalüüs,» lisas Vahtrik.

«Millega me veel päris rahul ei ole ja natuke kripeldama on jäänud see, et kuna meie töö on seotud inimestega ja iga klient on erinev, siis me ei tea täpselt, kas me oleme suutnud oma klientidele pühendada maksimaalset tähelepanu,» rääkis Vahtrik. Ta lisas, et on tulnud ette olukordi, kus inimene pöördub füsioterapeudi poole vaid korra ning rohkem tagasi ei tule. Kuid põhjust, miks see nii on, ei oska keegi öelda. 

«Võib-olla polnud tal majanduslikult võimalik rohkem tulla või sai ta oma probleemile leevendust. Me ei tea, sest me ei oska seda analüüsida. See paneb mind veel natuke muretsema, kas me ikka anname endast parima,» mõtiskles Vahtrik, kes tegutseb ka ise Fysiokeskuses aktiivselt ning võtab kliente vastu. «Eelkõige praktiseerin seepärast, et saaksin käe n-ö soojas hoida, et ma ei oleks ainult teoreetiline õppejõud, vaid et mul oleks võimalik tudengitele ka tegelikke patsiendijuhtumeid tutvustada ja kogemusi edasi anda.»

Tagasisidet on füsioterapeudid saanud rohkem pigem nendelt klientidelt, kes tulevad tagasi mitmeks protseduuriks. «Nii kui inimene mulle kabinetti sisse astub, saan ma teada, kas tal on paremaks läinud või mitte. Siin on oluline muidugi ka see tegur, et kas inimene ise on oma seisundi paranemisele kaasa aidanud,» lausus Vahtrik.

Kadri Pilli sõnul ootavad nad väga klientide tagasisidet ning selleks on nad loonud kodulehel koha, kus saab seda anda. «Siiani oleme saanud pigem positiivset tagasisidet, kuid loomulikult ootame ettepanekuid, mis jäi vajaka või mida võiks teha teisiti.» Doris Vahtrik lisas, et füsioterapeudi töös aitab enim edasi klientide avatud ja aus tagasiside, mis on probleemi lahendamisel väga tähtis.

Kodus unustatakse pingutada

Tihti unustavad inimesed end koduses keskkonnas ära, ei tee harjutusi või lasevad end lihtsalt n-ö lõdvaks. «Jätkuv teraapia kodus ei ole tegelikult ainult meie keskuse probleem, see on laiem, seda on ka mujal,» sõnas Pill. Füsioterapeudi ülesandeks on tõsta inimese teadlikkust niivõrd palju, et inimene mõistaks ka kodus tehtavate pingutuste olulisust. «Jätkuv teraapia kodus on isegi olulisem, kui see, mida me ühe tunni jooksul teeme. See töö peab olema järjepidev,» rääkis Pill.

Ühe suurima probleemina näevad nii Doris Vahtrik kui ka Kadri Pill seda, et inimesed ei teadvusta, et nende vale kehahoid võib põhjustada väga palju probleeme. «Kui vaadata, miks tekib peavalu, siis tihti on asi inimese kehahoius, mistõttu tuleb oma rühiga tõsiselt tegeleda,» sõnas Vahtrik.

Fysiokeskusesse pöördus 36-aastase tööstaažiga bussijuht, kel olid kohutavad peavalud. «Ta ütles, et ta peavalud on kestnud 20 aastat, arstid olid teinud erinevaid uuringuid ja põhjust ei leitud. Tabletid vaid leevendasid valu, kuid põhjust need ei kõrvaldanud. Ta käis tihti isegi erakorralise meditsiini osakonnas, sest valu oli niivõrd tugev,» jutustas Vahtrik.

Pärast kaela ja peapiirkonna lihaspingete lõdvestamist aga olukord paranes. «Ta käis neljal protseduuril, alati tegime tõsiselt tööd, rääkisime sellest, kuidas ta peaks istuma roolis, sest tööasend oli täiesti vale. Peale selle oli tööasend üle kandunud ka igapäevaellu ja tekitas probleeme.»

Vahtriku sõnul on paljude bussijuhtide asend selline, kus pea on keskteljelt ees ning õlavööde ettesirutatud asendis. «Pikad maanteesõidud ja seesugune sundasend võivadki ükskord peavaludeni viia,» ütles Vahtrik. Mees sai aga probleemile leevendust ning Vahtrik meenutab rõõmuga, kuidas ta oli füsioterapeudile öelnud lause: «Ma isegi ei mäleta enam, millal ma viimati ravimeid võtsin.»

Kadri Pilli sõnul ei märkagi inimene tavaliselt, et tema rühis on midagi valesti. «Iga inimene vaatab vähemalt korra päevas peeglisse ja ta ei märka seda. Ja kui talle näidata, et kas õlad on ühel kõrgusel ja kas pea on otse, siis ta märkab lõpuks ka ise, et midagi on valesti.»

Doris Vahtrik ütles, et äärmiselt olulised on ka patsiendi perekond, sõbrad ja tuttavad, kes tuletaksid inimesele meelde, kui kehaasend on vale. Nagu öeldud, on kodus tehtav kordades olulisem kui tunniajane protseduur koos füsioterapeudiga. «Kuid sel juhul peavad ka kodused teraapiaprotsessist teadlikud olema ja oskama öelda, millal rüht vale on,» lisas Vahtrik.

Unistus suurest keskusest

«Me oleme täitnud oma eesmärgi pakkuda kvaliteetset teenust ning teisalt oleme ka üliõpilastele olemas olnud. Nüüd oleme alustanud sellega, et olla täiendusõppekeskus nii tudengitele kui ka töötavatele spetsialistidele,» sõnas Kadri Pill. Fysiokeskus on korraldanud koolitusigi, viimane neist organiseeriti koos Melbourne’i ülikooliga. Samuti planeeritakse koolitust kepikõnnivõimalustest füsioteraapias ning ees ootab ergonoomikat puudutav koolitus.

Peale selle soovib Fysiokeskus olla võrdväärne partner Tartu ülikoolile ja seda nii õppetöös kui ka arendus- ja teadustegevuses. «Me tahame lisaks tudengite arengu toetamisele ja praktika võimaldamisele parandada ka õppekvaliteeti,» ütles Doris Vahtrik ja lisas, et Fysiokeskus plaanib lähitulevikus pakkuda tudengitele võimalust tulla ametlikule praktikale. «Meil on tegelikult klientuuri näol tegemist väga hea valimiga, me saaksime pakkuda tudengitele ka uurimistöö võimalust ja panustada teadusesse,» lisas Kadri Pill.

Keskus tegutseb Chemicumi ruumides ning selle võimaluse eest ollakse väga tänulikud. «Kehakultuuriteaduskond on meile väga palju vastu tulnud ja võimaldanud nende ruumides tegutsemise, seda enam tahame ka õppekvaliteeti parandada ja teadustöösse panustada.»

Sel aastal plaanib Fysiokeskus end laiendada ja hakata tegelema ka laste füsioteraapiaga. «Tahtsime jaanuaris alustada, aga see pole veel võimalik, kuna laste puhul on päris palju teistsugust lähenemist. Meil ei ole veel vajaliku sisustusega ruumi, kus laste füsioteraapiaga tegeleda,» rääkis Pill. Laste füsioteraapiasse soovitakse kaasata magistrante, kes saaksid oma teadmisi praktikas teostada.

Pilli sõnul on laste füsioteraapias suurim rõhk arendusteraapial ning selleks on vaja teistsugust ruumi, kui on Fysiokeskusel praegu. «Arendusteraapia keskendubki näiteks beebide või väikelaste arendamisele ehk teisisõnu, kui on teada, et kolmandal elukuul võiks laps hakata pead hoidma ja kui ta seda ei tee, siis on võimalik arendusteraapiaga teda järele aidata,» selgitas Pill ning lisas, et väga paljud emad käivad oma lastega arendusteraapias või võimlemises ka siis, kui otseselt probleemi ei ole.

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit