Tartu Ülikooli teadlased on alates 2016. aasta aprillist jaganud Instagramis pilte enda ja oma üliõpilaste või töörühmade põnevatest tegemistest. UT omakorda tutvustab nende piltide kaudu meie toredaid teadlasi.
See foto on tehtud viis aastat tagasi Argentinas. Tol ajal oli praegune makroökoloogia teadur Riin Tamme veel ülikoolis doktorant ja tegi Lõuna-Ameerikas välitöid, et uurida, kuidas maailma parasvöötme rohumaadel nii palju taimi koos kasvab.
Seesama Argentina rohumaa hoiab liigirikkuse rekordit: ühelt ruutmeetrilt võib seal leida 89 soontaimeliiki.
Eestis puudus seni eksperimentaalarenduse kui tehnoloogiasiirde ühe olulise eelduse toetamiseks ehk nn surmaorust ülesaamiseks sihtsuunitlusega rahastusinstrument.
Arvestades, et personaalse uurimistoetusega (PUT) rahastatud projektidest moodustavad koguni umbes 40% rakendusuuringud, on ilmne, et Eesti teaduse suur potentsiaal on kasutamata.
TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma peab oma inauguratsiooniloengu «Kuidas Eesti kosmose- ja kaitsetehnoloogiad aitavad maailma paremaks muuta» 28. märtsil kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.
Eesti teadusel on tähtis ülesanne aidata lahendada Eesti elanike ja inimkonna ees seisvaid keerdküsimusi. Kosmosetehnoloogia aitab jagu saada nii maapealsetest probleemidest kui ka luua inimkonna jaoks uusi võimalusi kosmoses.
Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahva vabastamisest pärisorjusest ning 150 aastat sellele sündmusele pühendatud esimesest üldlaulupeost. Orjus ja vabadus on üks keskseid mõistepaare Eesti ajalookirjutuses, folklooris, kirjanduses ja mõtteloos.
Vabariigi aastapäeval anti Eesti Teaduste Akadeemias üle riigi teaduspreemiad. Laureaatidest üheksa on seotud Tartu Ülikooliga.
Akadeemik Mart Ustav pälvis teadus-arendustöö «DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni» eest 50 000 euro suuruse avastuspreemia.
Viimasel ajal on ajakirjanduses palju räägitud, et teadlaste koostöö ettevõtete ja tööstusega on keeruline.
Eestis polevat piisavalt meetmeid teadus- ja ettevõtlussektori koostöö tõhustamiseks. Heidetakse ette mõlemapoolset vähest huvi, ettevõtete soovi saada vaid kiireid tulemusi ja teadlaste passiivsust uuringute tegemisel kaubanduslike toodetega. Nende väidetega ei saa nõustuda.
«Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades» ehk «Nutikas» on üks Eesti suurimaid ettevõtete teadusuuringuteks ja tootearenduseks mõeldud toetusmeetmeid.
Eesti Teadusagentuuri ja sihtasutuse Archimedes ühine meede on mõeldud selleks, et Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted saaksid tellida ülikoolidelt ja teistelt teadusasutustelt rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Seni on meetmest rahastatud 32 projekti, millest täpselt poolte teaduspartner on Tartu Ülikool.
Alates suve lõpust töötavad TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses (EIK) kaks uut asjatundjat, kes tegelevad patentide ja ettevõtluskoostööga ning aitavad nõnda teadlastel keskenduda eelkõige teadustööle.
Bioloogia, meditsiini ja keemia valdkondlikul eksperdil Adrien Hanouar Renaudol ning füüsika, keemia ja materjalitehnoloogia valdkondlikul eksperdil Friedrich Kaasikul olid juba esimesed nädalad väga töised.
Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad üliõpilasi osalema 27. riiklikul teadustööde konkursil.
Konkursiga soovitakse väärtustada üliõpilaste teadustööd, suurendada üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et teadustööde konkursid on üliõpilastele või äsjastele vilistlastele hea stiimul ja võimalus end proovile panna.
