Sel kevadel 20-aastaseks saav mittetulundusühing Tartu Üliõpilasmaja koordineerib kahe kõrgkooli esinduskollektiivide tegevust ning hoiab pöialt, et lähitulevikus oleks lõpuks võimalik tuua need kõik ühe katuse alla kokku.
9. aprillil 1999. aastal ilmus ülikooli ajalehe esikaanel suur uudis, mille pealkiri kuulutas: «Tartu Üliõpilasmajast saab täiesti uus ja omanäoline tudengikeskus». Eelnenud nädalal olid Tartu Ülikool ja Eesti Põllumajandusülikool (praegune Eesti Maaülikool) üheskoos asutanud MTÜ Tartu Üliõpilasmaja, millega peeti suuri plaane.
Ei. Mõeldamatu. Võimatu. Mis siin ikka kerida jutu lõpuni pinget. Tuleviku ulmad võivad põrkuda, ülikoolile on mõnelgi ütlemist. Ent kes kuulutaks, et alma mater ei loe üldse, saab ka temata? Teate küll, ei juhtu seda siingi, ei ühelgi veenval moel. Tartu oli, on ja tuleb ülikooli toel.
9. mail korraldatakse Eesti Rahva Muuseumis visioonipäev «Tulevikku põgenemise tuba», kuhu tulevad kokku Lõuna-Eesti kultuuri- ja haridustegelased, et rääkida Tartu linna ja piirkonna tulevikust.
Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise meeskonna projektijuhi Erni Kase sõnul peetakse «Tulevikku põgenemise toas» ajurünnak Tartu arengusuundadest. «Arutleme selle üle, kuidas Tartut praegusest mugavustsoonist edasi liigutada,» ütles Kask.
Järgmise aasta Tartu ülikooli eelarves on traditsiooniliselt kindel koht ka kultuuri- ja sporditegevustel. Ülikoolile on kõige tähtsam luua liikmeskonnale võimalused huvitegevuseks.
Etnoloog Ester Bardone sõitis (peamiselt jalgrattal) läbi paarkümmend Eesti turismitalu, et uurida sealsete maaeluteenuste etenduslikke aspekte.
Maaelu hübriidistub.
Euroopa Liit vajab poliitikat, millega toetada mittepõllumajanduslikku ettevõtlust maal. Maaülikooli (ülikool? maale? milleks?) teadlased vajavad uusi piire mõistetele «maapiirkond», «maainimene» ja «maaelu» – ja peavad paari aasta taguses aruandes ikkagi lõpuks viitama võimalikule «modernsete maauuringute kaotatud lahingule» kõigis sedasorti katsetustes.
Tavalugejale võib tõenäoliselt tulla üllatusena, et Süüria uuringud ja Tartu ülikool on maailmas pikka aega olnud üksteisega lähedalt seotud. Seda nii ajaloos kui ka tänapäeval.
Kui sõnaga Süüria seostub praegu eelkõige verine kodusõda, nälg ja põgenikud, siis võib-olla paljud ei oska Süüriat seostada seal piirkonnas paralleelselt sumerlastega loodud maailma esimeste kirjandusteoste, riigivõimustruktuuride ja ka teaduse kõrge arengutasemega.
20. ja 21. septembril korraldasid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti, teatrikunsti, teatrikunsti visuaaltehnoloogia ja kultuurikorralduse tudengid Viljandi linnaruumis nn perfonksipäeva. Tulevasi kultuuritegelasi käis vaatamas TÜ vilistlane ja vabakutseline teatrikriitik Marite H. Butkaite.
