Kui tõmmata paralleele teatrimaailmast tuntud Virginia Woolfi ja õpetamise hea tava vahel, siis võib mõlema kohta küsida, kes seda kardab või miks kõnealune teema üldse oluline on.
Hea õpetamise vestlusringi kolmandas ja viimases osas keskendume õpetamise heale tavale. Vestlusringist võtsid osa rakubioloogia õppetooli juhataja Toivo Maimets, võrdleva poliitika lektor Alar Kilp, majandusteaduskonna asejuhataja õppe alal Krista Jaakson, haridusteaduste instituudi kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm ja üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv.
Hea õpetamine on Tartu ülikoolis muutumas järjest tähtsamaks teemaks, mille üle arutatakse pikemalt jaanuari keskel toimuval konverentsil «Õppejõult õppejõule 2016».
Aprillis käis Tartu ülikooli eetikakeskuses külas Konstanzi ülikooli eetikaprofessor Anna Kusser, kes arutles koos tudengitega dilemmameetodite ja eetikaküsimuste üle.
Kuidas paistab Konstanzi õpetajakoolitus Eesti poolt vaadatuna?
Pärnu linna aasta õpetaja Kalle Viik teab, et hea õpetaja peab ajaga kaasas käima ja õpilastega võiks ka tunniväliselt hästi läbi saada.
Ajaleht Pärnu Postimees kirjeldas linna aasta õpetajaid kui inimesi, kes suhtuvad ellu aktiivselt, on sõbralikud ja oma tööle pühendunud. Gümnaasiumiastmes anti see tiitel Kallele, kes õpetab Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust.
Praegune keelepoliitika on jätnud eesti keele õppimise suuresti vaid venekeelsete õpetajate endi vastutusele, leiab sotsioloogiadoktor Tatjana Kiilo.
Venekeelsete gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele kirjutati seadusesse aastal 1993.
Kaks kümnendit hiljem raporteerivad keeleinspektorid aga endiselt koolidest, kus nõutaval tasemel valdab eesti keelt 42 õpetajast 6. Või on 25 töötajast vaid 2 eelmise kontrolli järel oma keeletaset tõstnud.
