TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on Eestis ainus koht, kus näitlejate, lavastajate ja harrastusteatrite juhtide kõrval koolitatakse mitmekülgseid visuaaltehnolooge.
Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava alguseks võib pidada 1991. aastat, mil kultuuriakadeemiasse võeti vastu esimene dekoraator-butafooride kursus. Praegu on sel õppekaval neli õppesuunda: dekoraator-butafoor, etenduskunstide multimeediaspetsialist, lavastuskorraldaja ja valguskujundaja.
8. märtsil antakse Viljandis üle professor Kalju Komissarovi stipendiumid, mis on mõeldud etenduskunstide osakonna üliõpilastele erialaseks enesetäiendamiseks välismaal.
Stipendiumiga väärtustatakse Kalju Komissarovi pikaajalist viljakat tööd teatrihariduse alal. 2000 euro suurune stipendiumisumma jagatakse igal aastal kahe üliõpilase vahel, kellel on oma erialal perspektiivi ning kes on õpingutes olnud tervikuna ja tulemuslikult loominguline ja distsiplineeritud ning pidanud silmas eetilisi väärtusi.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 10. lennu lõpetajate loodud teater Must Kast alustab minijuubelihooaega uuslavastusega «Caligula».
8. novembril Genialistide Klubis esietenduva «Caligula» lavastaja Lennart Peep ütles, et trupp soovib viiendal hooajal üllatada nii iseennast kui ka vaatajaid. «Viimasel ajal oleme mänginud pigem väikese koosseisuga lavastusi. «Caligula» toob kokku peaaegu terve teatri ning ka ehituslikus mõttes on see üsna mastaapne lavastus,» rääkis Peep.
Ülikoolidele on heidetud tihti ette erialadevahelise sidususe puudumist. Euroopa majanduskasvu ja uute töökohtade aluseks peetakse järjest uuenduslikumaid tooteid ja teenuseid, millele peaks aitama kaasa erialadeülene koostöö kõrgkoolides.
Viljandi kultuuriakadeemia tunnuslauses «Omakultuursed terviklahendused» on ühendatud pärimus ja tänapäev, rahvuslikkus ja rahvusvahelisus, teadus- ja kunstiloome teooria ning praktilised lahendused. Sealjuures on tähtis roll täita just valdkonnaüleselt lõimitud õppetööl.
Anneli Oru kollektsioon «Keskaja mustrid tänapäevas» on inspireeritud 13.–15. sajandi Tartu ja Tallinna tänavatelt välja kaevatud leidude kaunistustest.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna lõputöödest välja kasvanud nüüdisaegset etnilist disaini tutvustavat «OmaMoodi» saab tänavu näha Tartus.
Viljandi kultuuriakadeemia tähistab 65. aastapäeva konverentsi ja vilistlaspäevaga.
Täna toimub Viljandis konverents «Regionaalse kõrghariduse väärtus ja hind», kus räägitakse hariduse ja regionaalpoliitika seostest, samuti hariduse ja piirkondliku kõrghariduse rahastamist puudutavatel teemadel.
«Konverentsil arutletakse, kas ja miks on kõrgharidus piirkonnale oluline ning kui suurelt on emaülikoolid valmis oma regionaalsetesse üksustesse panustama,» rääkis Viljandi kultuuriakadeemia kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Viivika Melts.
Wimka ehk Wiljandi mõttekamber on ideede platvorm, kultuuriklubi ja katselabor, mis pakub tudengitele võimalust korraldada endale meelepäraseid kultuurisündmusi ise liigselt riskimata.
Just selliste sõnadega kirjeldas Wimkat selle esimene juht Silvia Käsk. Wimka sündis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 13. kultuurikorraldajate kursuse algatusel kaks aastat tagasi.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on ainus koht Eestis, kus saavad rakenduskõrghariduse dekoraator-butafoorid, valguskujundajad, etenduskunstide multimeediaspetsialistid ja lavastuskorraldajad.
Sel aastal tähistab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 25 aasta möödumist ajast, mil akadeemias alustati teatri loovtehniliste erialade õpetamist.
1991. aastal võeti vastu butafoor-dekoraatorite kursus, 1998. aastal hakati koolitama lavastuskorraldajaid. 2000. aastal avati valguskujunduse eriala, mis oli tihedalt seotud toonase kultuurikolledži black-box tüüpi saali lõpliku väljaehitamise ja tehnilise varustamisega.
