Hongkong.
FOTO: Frank Jüris

Hongkongis on pilvelõhkujate kõrval ka võrratu loodus

Rändaja

Parafraseerides klassikut: siis kui Frank Hongkongi jõudis, olid tunnid juba alanud. Täpsemalt öeldes jäin ma ilma nädalasest programmist, mis on mõeldud välisüliõpilastele tutvumiseks ja sisseelamiseks. See aga ei tähenda, et Hongkong poleks mind avasüli vastu võtnud. Veel enne kohalejõudmist olin juba kohaliku matkaklubi liige.

Nimelt tutvusin lennul Helsingist Hongkongi keskealise daamiga, kes oli Londonis õppivatel lastel külas käinud ning kes kutsus mind liituma kohaliku matkaklubiga. Järgneval kahel kuul ärkasin igal pühapäeval kell 7, et selle daami pere ja sõprade seltsis matkata. Matkaklubi noorima ja ainsa välismaalasest liikmena olin erilise tähelepanu all ja läbisin koos veedetud ajal Hongkongi ajaloo ja kultuuri kiirkursuse, mille eest olen oma võõrustajatele südamest tänulik.

Matkaklubi liikmeks astumata poleks ma eales tutvunud Hongkongi võrratu loodusega. Mu varasemas kujutluses oli linn pilvelõhkujatega palistatud troopiline saar, kuid tegelikkuses sisaldab Hongkong endas enamat. Väikesed saared autentsete kaluriküladega, mägised matkarajad ja valge liivaga rannad moodustavad Hongkongi senitundmatu olemuse. Mägedes matkamine on hongkonglaste ajalooline meelistegevus, aga tänapäeval pakub see eelkõige väljapääsu betoondžunglist.

Minu eriliseks lemmikuks kujunesid rännakujärgsed ühised lõunasöögid matkaklubiga.

2010. aastal töötasin Aieseci kaudu pool aastat Lõuna-Hiinas Guangdongi provintsi ühes lasteaias inglise keele õpetajana ning sealt olid mulle jäänud arusaamatuks hiinlaste veidrad lauakombed või pigem nende puudumine. Matsutamine ja kanakontide asetamine lauale ei jätnud endast väga tsiviliseeritud muljet.

Uute tuttavate abil hakkasin nende lauakombeid paremini mõistma. Need on tugevasti mõjutatud Hiina kultuuri läbivast «pojalikkuse» mõistest. «Pojalikkus» on konfutsianistliku patriarhaalse ühiskonna tugisammas ja seisneb vanemate põlvkondade austamises. Restoranis süües on tähtsal kohal teiste teenindamine ja hõrgutisi pakutakse kõigepealt vanimale endi seast. Erinevalt lääne traditsioonist, kus toidu jaotamine käib põhimõttel: kes ees, see mees.

Sotsiaalsuse arvestamine igapäevaelus on Hongkongis tähtsal kohal. Hiinlaste jaoks on oluline mitte kaotada n-ö oma nägu, sest inimese iseloom avaldub suhetes teistega. Ligimestega arvestamata poleks 7 miljonil inimesel lihtsalt võimalik elada koos 1000 ruutkilomeetri suurusel maalapil. Sellest hoolimata valitseb Hongkongis ääretult suur majanduslik ebavõrdsus. Gini indeksi näiduga 53,7 ollakse paremal järjel ainult Aafrika ja Lõuna-Ameerika riikidest, samas  ollakse aga Hiinast tagapool. Skandinaavias on Gini indeksi järgi ebavõrdsus poole väiksem.

Hongkongi odava tööjõu moodustavad Filipiinidelt ja Indoneesiast sisserännanud koduabilised ja lapsehoidjad, kes kuus päeva nädalast elavad tööandja juures kodus. Üsna südantlõhestav on vaatepilt Hongkongi südalinnas, kus ainsal vabal päeval ehk pühapäeval täituvad pargid ja tänavad filipiinode ja indoneeslastega. Harv pole juhus, kui ruumipuuduse tõttu peetakse piknikuid otse tänavasillutisel, istumise all ainult papist kartong. Jumalateenistusi peetakse metroosse viival trepil, taamal paistavad luksusbrändide butiigid. 

Haridust hinnatakse Hongkongis kõrgelt. Kel vähegi võimalus, paneb oma lapsed tasulisse rahvusvahelisse kooli, et võsukesed omandaksid perfektse inglise keele. Harv pole juhus, kui lapsed saadetakse juba põhikoolis Austraaliasse või Inglismaale internaatkooli.

Eliitkoolid on tavaliselt kas ainult poistele või tüdrukute mõeldud õppeasutused. Korrusekaaslane ühiselamust tunnistas, et ülikoolis on tal esimest korda pärast algklasse klassiõed. Hilistel õhtutundidel on ühiselamus sageli kuulda kiljumist ja naeru. Kõik patsist sikutamised, mis jäid varem tegemata, tehakse ülikoolis tasa.

Hongkongi baptistlik ülikool (HKBU) asub Kowloon Tongis, mis on üks kalleima kinnisvaraga piirkond terves Hongkongis. Kõik ülikooli hooned paiknevad üksteisele lähestikku ning kõik eluks vajalik, nagu poed ja söögikohad, on käe-jala juures. Mina valisin Hongkongi baptistliku ülikooli sealse tugeva religiooni- ja filosoofiateaduskonna tõttu.

Ühiselamus elatakse kahekaupa toas. WC ja vannituba on kasutada nelja inimese peale. Terve korruse peale on üks köök, mida sageli kasutatakse ka õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Elanikud on sageli jaotunud eraldi hoidvateks rühmadeks: kohalikud tudengid, mandri-hiinlased ja välisüliõpilased. Välisüliõpilased jagunevad omakorda kinnisteks rühmadeks ameeriklaste, inglaste ja prantslaste näol. Nendest riikidest on ka enim välisüliõpilasi. Suhtlemine eri rühmade vahel on aktiivsem nende õpilaste puhul, kes ühtegi nimetatud rahvusesse ei kuulu.

Loengute tase on kõrge ja õpilastelt oodatakse aktiivset osavõttu seminaridest, mis toimuvad igal nädalal paralleelselt loengutega. Mul õnnestus kuulata tänu Fulbright Scholari programmile külalisõppejõu dr Ng Wing Chungi loengut Hiina ajaloost. Dr Ng on kaasaegse Hiina ajaloo ekspert ja tema loengutes käsitleti süvitsi Hiina ajaloo sõlmpunkte. Kuna Tartu ülikoolis puudub Aasia õppetool, olen äärmiselt tänulik selle võimaluse eest kuulata loenguid Hiina ajaloost, filosoofiast ja meditsiinist.

Kõik minu kursusekaaslased olid bakalaureusetaseme üliõpilased, kes ehteestlaslikult eelistasid loengutes vaikida, tihtilugu olid aktiivsemad sõnavõtjad just välisüliõpilased. Magistritaseme üliõpilased käisid koolis enamasti töö kõrvalt ja nende loengud algasid alles pärast tööpäeva lõppu. Kohalike sõprade käest uurides selgus, et pärast bakalaureusekraadi omandamist eelistatakse kohe tööle asuda.

Kohalikud üliõpilased on aktiivsed tudengiorganisatsioonide liikmed. Mõlemas ühiselamus on kaks tudengeid koondavat organisatsiooni ehk hall'i, mis vastutavad vaba aja veetmise ja tudengielu puudutavate küsimuste eest. Igal korrusel elab hall tutor, kes otseselt vastutab oma naabrite käekäigu eest. Lisaks sellele on kõiki organisatsioone ühendav õpilasnõukogu ja väiksemad huviringid.

Eri organisatsioonidesse kuulumine röövib enamiku tudengite ajast. Üliõpilased, kes ühtegi organisatsiooni ei kuulu, toovad põhjenduseks kartuse, et keskmine hinne võib muu tegevuse tõttu langeda.

Seni meeldejäävaima elamuse on pakkunud osalemine hall'ide korvpalliturniiril, kus hoolimata kaotusest ja väljalangemisest võisin end tänu hall'i liikmete palavale toetusele tunda võitjana.

Välisüliõpilastalitus korraldab peaaegu igal nädalal üliõpilastele üritusi, alustades matkadest looduskaunitesse kohtadesse ja lõpetades tantsukursustega. Üliõpilastele jagatakse tasuta pileteid kontsertidele ja igal võimalusel üritatakse teha siinolek võimalikult meeldivaks.

Teine meeldejäävaim sündmus oli kindlasti kohtumine Tartu ülikooli delegatsiooniga. Mitte igal üliõpilasel ei ole võimalust kohtuda näost näkku oma koduülikooli rektoriga ja seda hoopis teise riigi pinnal. Rektor Volli Kalmu juhitud delegatsioon lõpetas ringkäigu Hiina ülikoolidesse just HKBU-s. Olen siiralt tänulik Hongkongi baptisliku ülikooli välislähetuse talitlusele, et mind kutsuti koos teiste siin õppivate eestlastega ühisele õhtusöögile. Ääretult tore oli vahetada kogemusi Aasiast ja Hiinast vabas õhkkonnas.

Soovitan soojalt kõigile üliõpilastele, kes soovivad Hiina kultuuri ja ajalugu lähemalt tundma õppida, alustada just Hongkongist, sest riigi teiseks ametlikuks keeleks peale kantoni on inglise keel ning seetõttu on Hiina ühiskonda sissesulamine valutum. Hongkongi baptistlikus ülikoolis pakutavad loengud on kõrgetasemelised, raamatukogu Aasia kirjanduse loetelu suur ja õppimistingimused ideaalilähedased.

Välistalituse korraldatavad üritused on huvitavad ja loovad võimaluse sõprussidemeteks üle terve maailma. Niipea kui koju jõuan, peangi hakkama korraldama vastuvõttu Hongkongi sõpradele, et neile omakorda Eestit tutvustada.

Õpinguid toetas Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond programmi DoRa raames. Programmi DoRa viib ellu sihtasutus Archimedes.

Frank Jüris

TÜ religiooniuuringute magistrant

Jaga artiklit

Märksõnad

hongkong