Noorte äriideede arendamise konkurss «Smart-up Georgia» põhineb «Ajujahi» ideel ning julgustab Gruusia noori, et nad oma põnevad ideed ka päriselus järele prooviksid.

Detsembri alguses toimunud avaüritusel käis kohal ligikaudu 150 tudengit, kelle ideed puudutasid enamasti e-teenuseid, turismi, meelelahutust või toitlustusäri.

Üks projekti mentoreid, Tartu ülikooli ideelabori juht Kalev Kaarna ütles, et programmis osaleb 23 ülikooli üle Gruusia, millest suur osa asub Tbilisi piirkonnas. «Auhinnafond on 4200 eurot ja see jagatakse ära kolme parima meeskonna vahel. Peale selle korraldatakse neile võidureis Eestisse,» rääkis Kaarna ja lisas, et Eestisse tulek on tudengite jaoks nii õppe- kui ka inspiratsioonireis.

«Eesti reis ei ole vähetähtis, sest isegi, kui nad siit konkreetset klienti või äripartnerit ei saa, siis nägemus sellest, kuidas asjad võiksid olla ja kuhu võiks jõuda, on väga tähtis. Oluline on näha, et Eestis on see saavutatud tavaliste inimeste pingutuste tulemusena,» ütles Kaarna.

Eesti on eeskujuks

Mentori sõnul tahab Gruusia olla Eesti moodi. «Kui meie riik on kunagi vaadanud, et tahaksime olla nagu Soome või Rootsi, siis nemad vaatavad selgelt, et nad tahaksid olla Eesti,» ütles Kaarna ja lisas, et Gruusias on start-up-ettevõtete loomine alles algusfaasis ning seetõttu vaatavad sealsed tudengid Eesti poole.

Sellest tingituna seisavad grusiinid ka mõningate probleemide ees. «Kõige suurem väljakutse on see, et nad reaalselt oma ideid ka testiksid. Nad kardavad kõige rohkem seda, et keegi ei võta neid tõsiselt, sest nad on lihtsalt tudengid,» sõnas Kaarna põhjenduseks, miks on noortel raske Gruusias ettevõtetega suhelda.

«Sealsamas on neil olnud juba ka positiivseid kogemusi ning tegelikult on paljud ettevõtted olnud valmis neid nii nõu kui jõuga abistama, mis näitab, et Gruusias on toimunud kultuurinihe.»

Kaarna sõnul oli üldine ideede tase väga hea ning ideed on täiesti teostatavad. «Kuna seal ei ole noorte ettevõtlusmaastik meie omaga üldse sarnane, siis mõeldakse väga paljude selliste asjade peale, mis meil on juba olemas.» Seega on tema arvates ka arusaadav, miks ei pruugi seekord Skype-laadset ideed Gruusiast veel tulla. «See muidugi ei tähenda seda, et nad ei võiks millegi suurega hakkama saada,» lisas Kaarna.

Seened ja taimed

«Avaürituseks esitati juba väga palju huvitavaid ideid, näiteks oli üks mõte seenekasvatusest, kuid kuna see tiim ei saanud tookord oma ideed esitleda, siis ma täpselt ei teagi, missuguseid seeni nad tahavad kasvatada,» rääkis Kaarna. Teise ideena tõi mentor välja gluteenivaba nisu. «Selle tiimi sõnul ei sisalda arhailised nisusordid väidetavalt nii palju gluteeni kui tänapäeval kasvatatavad nisusordid.» Idee järgi oleks võimalik teha väga väikese gluteenisisaldusega jahu.

«Aga et me saaksime kindlalt öelda, et sellise jahu tegemine on võimalik, tuleb teha veel palju teadusuuringuid, kuid iseenesest on tegemist väga põneva suunaga,» arvas Kaarna.

Kolmanda mõttena tõi mentor välja idee taimedest, millest oleks võimalik teha magusainet, mis ei oleks suhkur. «Ehk taimne suhkruasendaja, mis ei oleks tehtud keemilisel baasil. Tudengid väitsid, et see taim kasvaks ka Gruusia kliimas ja nüüd peame välja uurima, mis taimega tegu on, siis saame neid juba täpsemalt edasi nõustada.»

Lisaks sellele tulid ühed tudengid lagedale ideega pakkuda paremaid turismivõimalusi erivajadustega inimestele. «Eestis on üks ettevõte, kes tegutseb selles vallas juba aasta või paar, kuid kui mõelda, et Gruusias, kus ollakse meist arengu mõttes natuke maas, mõtlevad noored sellele juba praegu, siis võib öelda, et nad tulevad meile pikkade sammudega järele.»

Kaarna arvates on Eesti tudengitel, kellel on mõni uus idee, lihtsam ettevõtetega kontakti leida. «Välja arvatud Tartus, sest siin on liiga palju tudengeid, kes tahavad kohalike ettevõtetega suhelda. Kui ettevõtted suhtleksid kõikide nende tudengitega, siis ei jääks neil enam aega äri tegemiseks,» ütles mentor muiates.

Detsembri keskpaigaks oli konkursile oma ideid esitanud üle 40 tiimi, kuid Kaarna loodab, et kokku esitatakse paarsada taotlust. «Meie ootus on, et oleks valida 100 head tiimi, keda kutsuda intervjuule. Nende saja seast valime me välja 20, kes osalevad õppeprogrammis,» ütles mentor ja lisas, et lõpuks jääb sõelale 10 parimat, kelle seast valitakse omakorda välja kolm võitjat.