Kiirete arengute aeg

Juhtkiri

Juunikuus saab taas hulk ülikoolilõpetajaid käepigistuse, lilleõie ja diplomiga kinnituse, et bakalaureuse- või magistriharidus on käes.

Samas asuvad sisseastumiskatseid tegema uued tudengid, kellel kõigil on kõrghariduse muutustest tulenevalt võimalik õppida tasuta, kuid kellele hakkavad kehtima ka karmimad nõuded.

Tasuta kõrghariduse omandamiseks peavad eestikeelsel õppekaval õppivad üliõpilased täitma õppekava täies mahus. Kui see ei õnnestu, tuleb maksta õppetasu.

Kuuludes maailma 3% parimate ülikoolide hulka, pakub Tartu ülikool tugevat teaduspõhist õpet. Seda tasub kaaluda igal noorel, kes mõlgutab mõtteid, et ehk on mujal parem. Teinekord saab kvaliteetset haridust ka kodumaal. Alles hiljuti selgus, et kaks TÜ eriala on maailma 200 parima seas: kommunikatsiooni- ja meediauuringud ja nüüdiskeeled (modern languages).

Ülikoolide ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmitud tulemuslepingud näevad ette, et muutused kõrghariduses jätkuvad. Erialade dubleerimine peaks vähenema, ülikoolidel tuleb omavahel kokku leppida, kellele jääb millise eriala õpetamise õigus. Tartus on teravaim küsimus tehnikateaduste õpetamine, milles peavad kokkuleppele jõudma ennekõike Eesti maaülikool ning Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledž. Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnutsi on alma mater’i seisukoht, et tehnikaharidust võiks edaspidi anda maaülikooli tehnikamaja baasil, mis annaks TTÜ-le võimaluse oma Tartu kolledž sulgeda. Tartu ülikool saaks panustada alusainete, näiteks füüsika ja keemiaga.

Lisaks oli Volli Kalmul TTÜ rektoriga kokkulepe, et TTÜ lõpetab õigusteaduse eestikeelse bakalaureusetaseme vastuvõtu.

Välised muutused toovad kaasa põhimõttelisi ümberkorraldusi ka ülikooli sees, näiteks läheb finantseerimine riikliku koolitustellimuse baasilt tulemuslepingute baasile. Eesti-sisese teaduse rahastamise puhul muutus see, et rohkem raha saab edaspidi väiksem arv töörühmi, mis suurendab teadlaste vahel Eesti-sisest konkurentsi riiklikule teadusrahale konkureerimisel. See tähendab ka ülikooli sees vajadust kokku leppida, milliseid taotlusi esile tõsta ja milliseid mitte. Esimene kogemus on institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvooruga omandatud.

Samas jätkub ülikoolis eelmise rektori Alar Karise alustatud juhtimisstruktuuri reform ning alustatud on ka uue arengukava koostamist. Ilmselt liigub ülikool nelja teaduskonna moodustamise suunas, mis on valdkonnapõhised (socialia, realia et naturalia, humaniora ja medicina). Täpsemaid suuniseid oodatakse aga 17. juunil toimuvalt senati ja nõukogu esimeselt ühisistungilt.

Sigrid Rajalo

UT peatoimetaja

Jaga artiklit