Traditsiooniline tõrvikurongkäik rahvusülikooli 93. aastapäeval.
FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

95 aastat eestikeelset ülikooli

Aktuaalne

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. Juubeliüritustega, mida on rahvusülikooli 95. aastapäeva ametlikus kavas ligi 20, alustame juba novembrikuus.

Juba alates 14. novembrist saab ülikooli peahoone fuajees nautida TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektori Christi Küti vaibanäitust, mis jääb üles kuni 18. detsembrini.

18. novembril kell 17 avatakse ülikooli kunstimuuseumis näitus «Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest». Emakeelse ülikooli 95. aastapäevale pühendatud näitus esitab valiku Tartus tegutsevatele üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele kuuluvatest maalidest, graafikast ja skulptuuridest.

Näituse kuraatori Kristiina Tiidebergi sõnul on enamik teostest valminud sõjaeelse Eesti vabariigi ajal 1920.–1930. aastatel ning näha saab mitmete kuulsate Eesti kunstnike teoseid.

«Paljud üliõpilasseltsid ja korporatsioonid tekkisid ja arenesid koos Eesti vabariigi ning eestikeelse ja eestimeelse ülikooliga ning jagasid selle saatust. See omakorda kajastub ka nende varades ja (kunsti)kogudes,» rääkis Tiideberg seosest rahvusülikooli aastapäevaga.

Näituse eripära on ka selles, et näidatakse organisatsioonide erakogudesse kuuluvaid töid, mis tihtipeale näitustele ei satu. Jaanuari keskpaigani avatuks jääval näitusel korraldab muuseum ka loengute ja kuraatorekskursioonide seeria.

Alates 24. novembrist saab ülikooli koduleheküljel osaleda põnevas virtuaalses mälumängus «Targaks ülikoolis», mis on valminud TÜ muuseumi ja infotehnoloogia osakonna koostöös. Üks mäng koosneb 10 küsimusest, mille seas on hulgaliselt pildi- ja videoküsimusi. Sellega asi aga ei piirdu: kes soovib minna uuele ringile, saab järgmisel korral juba uued küsimused.

Mälumäng peaks tekitama ahhaa-efekti igas vanuses mängijatel, hoolimata nende teadmistepagasist, sest lustakad küsimused on eri raskusastmega. Kindlasti saab iga mängija teada mõne uue seiga ülikooli ajaloost.

27. novembril kell 11 algab ülikooli raamatukogu konverentsisaalis Eesti keelenõukogu seminar «Demograafia ja eesti keel». Kell 12 avatakse von Bocki maja otsaseinal uus fotonäitus «Ülikooli näod» ning kell 13 ülikooli raamatukogu 2. korruse suures saalis näitus vahemikus 1.12.2013–1.12.2014 kaitstud doktoritöödest.

Muusika ja teater

Selle päeva suursündmus on kell 20 algav Eesti popansamblite kontsertpidu Tartu üliõpilasmajas, kus esinevad Vaiko Eplik ja Eliit, I Wear* Experiment, Tiger Milk ja Tudengibändi võitja POSÖ.

«Tahtsime leida esinejaid, kes kannaksid endas rahvusülikooliga sobivat vaimsust ja läheksid tartlastele korda, samas aga oleksid ka uudsed, sellised, keda meil tihti esinemas ei näe,» rääkis üks korraldajatest, semiootika ja kultuuriteooria tudeng Triin Kand.

Kui eesti keeles laulev Vaiko Eplik oli ilmselge valik, siis teised esinejad esindavad nooremaid ja uuemaid muusikuid, kes samuti on tudengite seas populaarsed. Kand soovitab kontsertpeole kohale tulla aga ka neil, kes esinejate seast oma lemmikuid ei leia.

«Esiteks on see tehnilises mõttes erakordne, laval on visuaalselt võimas show, mida peab ise nägema. Teiseks ei ole nii rahvarohket, konkreetselt üliõpilastele ja ülikooli töötajatele mõeldud üritust Tartus väga ammu tehtud,» ütles korraldaja.

28. novembril kell 16 esitletakse ülikooli senati saalis 1972. aastal ülikooli lõpetanud Eesti filoloogide mälestuskogumikku «Eesti keeles ja meeles». Kell 19 toimub Narva kolledžis Eesti teaduste akadeemia meeskoori ja Narva poistekoori kontsert. Ilmub ka rahvusülikooli aastapäevale pühendatud ajakirja UT vilistlaste esseekogumik.

29. novembril kell 19 algab Vanemuise kontserdimajas pidulik kontsertetendus, mis koosneb kahest osast. Kõigepealt esitatakse Tauno Aintsi ja Anzori Barkalaja oratoorium «Loomiselugu», mis kirjutati 2011. aasta tudengilaulupeo Gaudeamus jaoks, kuid tuleb Eestis esmaettekandele.

Tartu üliõpilasmaja tegevjuht Kulno Kungla ütles, et see rahvaluulel põhinev lugu räägib maailma ja inimese loomisest. «Kuigi ülikooli kultuurikollektiivid on ka varem koos esinenud, siis sellist tervikteost, millega kõik korraga seotud oleksid, minu teada varem ülikoolis ette kantud pole,» rääkis Kungla.

Suurteose esitusel osalevad peaaegu kõik ülikooli kultuurikollektiivid: Tartu akadeemiline meeskoor, TÜ akadeemiline naiskoor, TÜ kammerkoor, maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis, TÜ rahvakunstiansambel, puhkpilliorkester Popsid ja ansambel Paabel.

Kontsertetenduse teises osas on laval Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste visuaalpoeetiline lavastus «Helin mu rinna sees», milles osalevad akadeemia teatrikunsti 10. lennu ehk teatri Must Kast näitlejad ja lavastajad, teise ja kolmanda kursuse tantsutudengid ning ansambel Paabel. Peale selle on kaasatud mõned visuaaltehnoloogia üliõpilased ning samuti õppejõud.

Lavastuse on kokku pannud neli lavastajatudengit professor Kalju Komissarovi ideede põhjal. Ühe neist, Kaija Maarit Kalveti sõnul on «Helin mu rinna sees» üks variant tuhandest võimalusest kirjutada ajalugu.

«Selle sisu on visandada eestikeelse ülikooli kujunemine, lähtudes minevikust, kuid ka poeesiast ja kujutlusvõimest. Me ei presenteeri ajaloolisi fakte, vaid räägime fakte kasutades ja neile juurde mõeldes lootustest ja nurjumistest loodetavasti visuaalselt põneval ja meeltlahutaval moel,» rääkis Kalvet.

Pidulik aastapäev

Kõige pidulikum on traditsiooniliselt 1. detsember.

Kell 12 toimub peahoone aulas rahvusülikooli 95. aastapäeva aktus. Aktusel peab akadeemilise loengu TÜ füüsika instituudi direktor, korrastamata süsteemide füüsika professor Jaak Kikas. Samuti promoveeritakse doktorid ning muusikalise poole eest kannavad hoolt TÜ sümfooniaorkester ja TÜ akadeemiline naiskoor.

Ülikooli audoktoriteks nimetatakse Maini-äärse Frankfurdi ülikooli õigusteaduse professor Joachim Rückert, Greifswaldi ülikooli ajalooprofessor Michael North, Nice´i ülikooli loodusteaduste emeriitprofessor Jean-François Gal, Stuttgarti ülikooli majandusteaduse professor Péter Horváth ja Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli matemaatika professor Dietrich von Rosen.

Rektor annab üle ka TÜ Rahvusmõtte auhinna, mille saaja kuulutatakse välja kohapeal. Selle auhinnaga tunnustab Tartu ülikool inimesi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Rahvusülikooli aastapäev jätkub tõrvikrongkäiguga, mis hakkab kell 17 Vanemuise 46 õppehoone eest liikuma ülikooli peahoone juurde. Traditsiooniline aastapäevaball algab kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

Sel aastal on emakeelse ülikooli juubelile pühendatud balli teema «Läbi ajaloo», korraldajad ja esinejad on oma etteastetes mõelnud nii ülikooli minevikule kui ka olevikule. Saabujaid tervitab kontserdimajas TÜ rektor professor Volli Kalm.

Balli tantsuosale eelneb kontsertetendus, kus teiste hulgas esineb ka Tartu üliõpilasteater, kes tähistab sellel aastal oma 15. tegutsemisaastat. Kõned peavad rektor Volli Kalm, üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv ning korporatsioonide esindajad.

Tantsuosa avavalssi mängib traditsiooniliselt Tartu ülikooli sümfooniaorkester ja hiljem tantsitab külalisi ansambel The Made. Peaesinejad on Tanja Mihhailova ja Karl-Erik Taukar koos Swingersiga. Üllatusi jagub terve õhtu vältel ning avatud on ka fotonurk.

Ballil saab näha ka rahvusülikooli sünnipäeva raames toimunud fotokonkursi «Kuidas tähistan rahvusülikooli juubelit» parimaid võistlustöid. TÜ üliõpilasesinduse korraldatava konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Alates detsembri algusest on võimalik külastada ka näitust «Rahvusülikooli aarded» ülikooli muuseumi varakambris. See jääb avatuks kuni märtsi lõpuni.

2. detsembril kell 14 toimub ülikooli muuseumi valges saalis Toomel raamatu «Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis» esmaesitlus. Kell 16 antakse kunstimuuseumis üle Tartu ülikooli sihtasutuse selle aasta stipendiumid.

5. detsembril kell 10 toimub ülikooli muuseumis Toomel konverents «Sotsiaalteadused rahvusülikoolis».

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

rahvusülikool