Oktoobri keskel toimus Biškekis, Kõrgõzstanis XIX ülemaailmne astronoomiaolümpiaad, kust TÜ teaduskooli õpilased tõid koju neli pronksmedalit.

Olümpiaadil võisteldi kahes vanuserühmas. Nooremas vanuserühmas osutus parimaks pronksmedali pälvinud Airon Johannes Oravas Tallinna prantsuse lütseumist. Teda lahutas hõbemedalist vaid 0,2 punkti. Tartu observatooriumi teadur ja Eesti astronoomiaolümpiaadi koondise juht Tiit Sepp ütles, et olukorras, kus maksimaalne skoor on 88 punkti, on see tulemus kindlasti napima medalikaotuse kandidaat.

Teised noorimas vanuserühmas võistelnud Tallinna prantsuse lütseumi õpilased Pearu Pung ja Gamithra Marga lõpetasid olümpiaadi diplomiga. Sepa sõnul väärib äramärkimist Gamithra Marga eriauhind parima ülesande illustratsiooni eest.

Olümpiaadi vanemas astmes said kõik Eestit esindanud noored, Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist, Taavet Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist ja Jonatan Kalmus Hugo Treffneri gümnaasiumist pronksmedalid. Kuuske ja Kaldat jäi hõbedast lahutama poolteist punkti.

Astronoomiaolümpiaadi võistlusvoor koosneb kolmest osast. Esimese osa teooriaülesannetes lahendatakse mõni illustratiivne probleem, mis käsitleb kas astronoomiliste objektide omadusi või muud. Teises, vaatlusvoorus pidid õpilased sel aastal mõõtma tähtede nurkkauguseid, leidma üles kevad- ja sügispunkti ja määrama näiteks silmaga tähtede värvi.

«Viimane voor oli praktikavoor, kus lapsed pidid näiteks määrama komeedipõrke jälje järgi Jupiteri atmosfääri pöörlemiskiiruse, leidma Rosetta piltide järgi komeedi heleduse või määrama tähe heleduskõrvera järgi kaksiktähe süsteemi komponentide heleduse ja tiirlemisperioodi,» rääkis Sepp.

Sepa sõnul näitasid teaduskooli õpilased ühtlast tugevat taset. «Jääb loota, et järgmisel aastal on meie tublidel koolinoortel rohkem õnne ja nad lõpetavad medalipiiril väärtuslikuma autasu poolel, nad on seda väärt,» lisas ta.

Eesti võistkondade osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab HTM ja nende lähetamist koordineerib TÜ teaduskool.