Alanud on uus kooliaasta ja ülikoolis toimuvad suured muutused, kuid üks asi ei muutu mitte kunagi: igal esimesel septembril võtab alma mater vastu uued tarkust taga nõudma tulnud tudengid. Oma ärevusest, elevusest ja ootusest räägivad kolm tulevast rebast kolmelt kõige tihedama konkursiga erialalt.

Füsioteraapia eriala ühele kohale kandideeris tänavu 11 inimest. Pingerea eesotsas pääses eriala õppima Paidest pärit Anett Kollin. Keskhariduse omandas piiga Paide ühisgümnaasiumis, järgmise sammuna pääses ta Tartu ülikooli õppima eritingimuse alusel. Nimelt kirjutas Anett keskkoolis keskkonnaalase uurimistöö, millega saavutas üle riigi suurepärase tulemuse, ühtlasi saadeti ta rahvusvahelisele keskkonnaprojektide olümpiaadile, mis toimus Türgis. Uurimistöö tulemuste tõttu ei olnud vajalik isegi ülikooli kohaletulek. Anett pidi märkima SAIS-is vajaliku linnukese talle sümpaatse eriala järele ja vajutama õppima tulekut kinnitavat nuppu. Enne helistas ta ülikooli, et saada kinnitust sellele, kas olemasolevad tulemused ikkagi eritingimustena kvalifitseeruvad.

Füsioteraapia õppimise soov oli Anettil suur ning Tartu ülikool ainuõige variant, kus sel erialal õpinguid alustada. Miks Tartu ülikool? «Terve mu perekond on Tartu ülikoolis õppinud, sealt saab hea kõrghariduse, mis annab tööturul kindlasti suure eelise,» ütles ta. Kui Anett poleks füsioteraapiasse pääsenud, oleks ta ehk Tartu ülikoolis asunud õppima hoopis psühholoogiat, sest see oli kirjas teise valikuna.

Anetti nime alt tuleb otsingus välja palju sporditulemusi. Meelevaldse järelduse põhjal võiks ju arvata, et seetõttu ongi Anetil lihaste ja liigeste vastu niivõrd suur huvi. Paljude meelest on füsioteraapia ennekõike spordiinimeste pärusmaa, kuid Anett näeb seal peale sportlaste mitmesuguseid teisi abivajajaid. Ta toob välja need, kellel on füsioterapeuti vaja selleks, et kõndida ja elada valuvabalt või vähemalt pisut kergemalt. Kindlasti on ta valmis andma tulevikus oma panuse, et nende inimestega tegeleda. «Meil on palju abivajajaid, mistõttu näen füsioteraapias tulevikuametit,» arvas ta.

Anett kavatseb õppimist võtta väga tõsiselt. Ta eesmärk on anda endast parim, et saavutada võimalikult häid õpitulemusi. Kõrghariduse olulisust on talle rõhutanud nii õpetajad kui ka vanemad. Esmalt on Anetti soov laduda tugev põhi bakalaureuseastmes, mis võimaldaks ennast hiljem täiendada magistriastmes õppides.

Aneti lennust tuleb Tartu ülikooli õppima vaid paar inimest, füsioteraapiaõpinguid ei alusta peale tema neist keegi. Samas teeb väike ootusärevus ülikoolis õppima asumise pisut erilisemaks ja meeldejäävamaks.

Põnevus enne kooli

Hambaarstiteaduse tiheda konkursisõela läbis Lääne-Virumaalt pärit Triinu Hiielaid. See, et ta tuleb Kirde-Eestist, ei tähenda, nagu oleks Tartu kant tema jaoks võõras. Nimelt lõpetas ta keskkooli mitte küll Tartus, kuid selle lähistel. Ta õppis Nõo reaalgümnaasiumis matemaatika suunal ning on oma huvide poolest mitmekülgne inimene, teeb sporti ja joonistab.

Triinule tõi terve ülikooli kandideerimise aeg ettearvamatuid olukordi. Tema lõpueksamite tulemused olid väga head, näiteks matemaatikaeksami sooritas ta mõne punkti alla maksimumi. Sellest innustunult võttis ta kätte ja asus kandeerima igasugustele erialadele, mis talle vähegi põnevad ja huvitavad tundusid. Nii varieerusid tema valikud Tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetikast Tartu ülikooli hambaarstiteaduseni välja. «Mul oligi plaan, et vaatan, kuhu sisse saan, seejärel otsustan, mida ma lõpuks tegema hakkan.»

Küll aga tundus, et tänavu jääb Triinul arstiteaduskonda sisse astumata, sest ta jäi konkurentsis napilt alla vastuvõtu piiri. «Isegi mu sõbranna ütles, ta tahaks hambaarstiteadust õppima minna, aga sinna on väga raske sisse saada,» rääkis ta. Nii tundis ta omal nahal, kuivõrd konkurentsitiheda erialaga on tegu.

Triinu otsustas, et asub õppima Tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetika erialal, ent jäi seejärel mõttesse. «Leidsin, et see ikka ei olnud see, hambaarstiteadus huvitab mind ikkagi rohkem,» ütles ta.

Algas pingeline ootamisperiood: mis siis ikkagi lõpuks saab, kus ta õppima ja elama hakkab. Kuna hambaarstiteaduses maandus ta tulemuste poolest napilt vastuvõtu piirist allapoole, siis hakkas ta SAIS-i tihedaks külaliseks. Ühel päeval tabas teda rõõmus üllatus, kui avastas, et jõudis 32 tulevase hambaarstiteaduse tudengi hulka.

Kuna see rõõmus teadmine tuli võrdlemisi hilja, siis ootas Triinu infot selle kohta, kas ta saab ka ühiselamukoha. «Ida-Virumaalt saaks muidugi ka koolis käia, aga see igapäevane sõitmine...» Niisiis loodab ta, et äkki läheb ühiselamukohaga samamoodi õnneks, ka siin algab pingeline ootamisperiood.

Kogu ülikooli astumise seiklus ei ole teda seni tusaseks muutnud, vastupidi, tema jaoks on kõik ääretult põnev ja ta ei jõua ära oodata, millal paljude uute kaastudengitega tuttavaks saab.

Enesekindlus viib sihile

Karl Jõgi on tallinlane, kes lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi, teenis Jõhvis aega ja otsustas seejärel meelekindlalt Tartu ülikooli psühholoogiat õppima tulla. Tema valik on seda ilmekam, et gümnaasiumis keskendus ta reaalainetele. Samas tunnistab Karl, et veel rohkem keskendus ta aga hoopis sellele, mis jäi koolitundidest pisut kaugele: ta tegutses Eesti õpilasesinduste liidus ja OBESSU-s (Organizing Bureau of European School Student Unions). Ise leiab ta, et ehk kulutas ta koolivälisele tegevusele gümnaasiumis liiga palju aega, tegelikult võinuks rohkem keskenduda suurepärastele saavutustele õppetöös.

Tudengiks kandideerimisel oli ta valikus ühe võimalusena ka ajaloo eriala, ent liisk langes siiski psühholoogia kasuks. «Jõuludeks sain väga hea psühholoogiateemalise raamatu ja pärast seda mõte justkui kinnistus.» Ühtlasi oli ta kindel, et soovib tulla õppima just Tartu ülikooli.

Pärast otsuse langetamist jäi üle vaid kandideerida. Esimese asjana tuli sooritada akadeemiline test, mille suurepärasele tulemusele Karl salamisi ka lootis. Muul viisil oleks tema sõnul kandideerimine läinud ehk pisut keeruliseks, sest ta keskendus keskkooli ajal ennekõike õpilasesindusele ja pigem sajale muule asjale kui eksamitulemustele. «Ma ei olnud halb õpilane, aga ega ma väga ei pingutanud, seetõttu ei saanud ka medalit.»

Noormehe enese- ja sihikindlus on aga märkimisväärsed: ülikooli kandideerimisel panustas ta ainult psühholoogia erialale, kuhugi mujale ei kandideerinud. Ta tunnistab, et oli üpris kindel, et pääseb valitud erialale õppima. «Seda parem, et ma sain akadeemilise testiga sisse ja erialakatseid tegema ei pidanud.»

Tallinnast äratulek on tema meelest hea võimalus, et nii-öelda suureks kasvada ja oma elu peale minna. Paljud ta tuttavad õpivad-elavad siin, niisiis jäi üle vaid neile järele tulla.

Noormehel on plaanid üpris selged. «Selleks, et Tartus ära elada, pean käima kooli kõrvalt tööl, õppimist see otseselt segama ei hakka.» Samas soovib Karl jätkata sama rada, mida gümnaasiumis: nimelt on ta eesmärk lüüa kaasa mitmes üliõpilasorganisatsioonis. Tema meelest on näiteks Eesti psühholoogiaüliõpilaste ühendus tugeva taustaga, ta sõbranna ja korterikaaslane on Tartu ülikooli üliõpilasesinduse juhatuses, seega kaalub ta ka seda varianti, mõeldes, et see võiks olla tuleviku mõttes hea samm. «Püüan aktiivse ühiskonnaliikmena midagi muuta ja omalt poolt panustada.»

Karl leiab, et kui on aega ja jaksu, siis miks mitte võimalikult paljude üliõpilasühendustega tutvuda, eks ole ka näha, millised ennast piisavalt põnevalt esitleda suudavad. 

Konkurents bakalaureuseastmes

Kõige konkurentsitihedamad bakalaureuseastme erialad 2014/2015. õppeaastal olid füsioteraapia (konkurss 11,0), hambaarstiteadus (9,2) ja psühholoogia (6,0).

Kui aga numbreid võrrelda möödunud õppeaastaga, siis selgub, et konkurentsitiheduse poolest oli ka toona füsioteraapia (9,0) esikohal. Teisele kohale jäi ettevõtlus ja projektijuhtimine avatud ülikooli õppes (8,2) ning kolmandat kohta jagasid inglise keel ja kirjandus ning turismi- ja hotelliettevõtlus Narva kolledžis (mõlemad 7,1).

Konkurents magistriastmes

Magistriastmes oli 2014/2015. õppeaastal kõige tihedam konkurents biomeditsiini erialale (5,1), järgnesid teenuste disain ja juhtimine avatud ülikooli õppes Pärnu kolledžis (4,7) ning õigusteadus avatud ülikooli õppes (4,5).

Möödunud aastaga võrreldes torkab silma, et konkurentsitiheduse poolest oli toona esikohal teenuste disain ja juhtimine Pärnu kolledžis (4,2) ning teisel kohal Euroopa õpingud avatud ülikooli õppes (3,9). Kolmandale kohale jäid Euroopa Liidu ja Venemaa uuringud ingliskeelses õppes (3,0)

Avaldused

Kõige rohkem avaldusi anti bakalaureuseastmes tänavu arstiteadusesse (788), õigusteadusesse (392) ja informaatikasse (390). Möödunud aastaga võrreldes muutus järjestuses vaid kolmas koht. Erialad jagunesid avalduste rohkuse poolest järgmiselt: arstiteadus (470), õigusteadus (434) ja majandusteadus (427).

Enim avaldusi anti tänavu magistriastmes õigusteaduse avatud ülikooli õppesse Tallinna kolledžis (135), tarkvaratehnika ingliskeelsesse õppesse (124) ja õigusteaduse erialale (110). Möödunud aastal olid nendeks erialadeks tarkvaratehnika ingliskeelne õpe (156), õigusteadus (96) ja õigusteaduse avatud ülikooli õpe Tallinna kolledžis (94).

Õppekohad

Õppekohtade arv on tänavuse ja möödunud aasta võrdluses samuti kahanenud ja kindlasti mõjutab see mõnevõrra statistikat. Möödunud aastal oli õppekohti bakalaureuseastme päevasesse õppesse 2585, tänavu on bakalaureuseastme päevases õppes kohti 2415. Magistriõppes on tänavu 86 kohta vähem kui möödunud aastal. Doktorantuuris jäi kohtade arv samaks (180).

Küll aga pole kahanenud populaarsemate bakalaureuseastmete erialade õppekohad, jäädes enamjaolt kahe aasta võrdluses samaks. Ent näiteks möödunud aasta ühe konkurentsitihedama eriala, inglise keele ja kirjanduse vastuvõttu suurendati tänavu üheksa koha võrra.

Magistriastmes on populaarsemad ja konkurentsitihedamad erialad enamjaolt koha võrra vähenenud. Biomeditsiini erialal on möödunud aastaga võrreldes sama arv kohti. Kõige rohkem vähenes vastuvõtt õigusteaduse avatud õppes (möödunud aastal 43, tänavu 27). Vaid Euroopa-Liidu ja Venemaa uuringute õppekavale võeti tänavu vastu üks tudeng rohkem kui möödunud aastal.