Tartu IT-hariduse ambitsioonidest

Kolumn

Tartu ülikool on praegu edukalt hakkama saanud IT-õppe reformimise, teaduse edendamise ja rahvusvaheliste magistrikavade loomisega.

TÜs on matemaatika-informaatikateaduskonnas ligi 1050 tudengit, kasvanud on vastuvõtt informaatika bakalaureuse- (150) ning tarkvaratehnika magistrikavale (60). Lisaks võetakse arvutitehnika erialal LOTE-s vastu umbes 50 tudengit. Eestis juba tehtud otsused kasvatavad IT, arvutitehnika, matemaatika ja statistika tudengite arvu 1500 ligi. Programmeerimise algaineid õpib üle 300 tudengi korraga. IT-st on saamas kõrghariduse juurde kuuluv elementaarne baasteadmine ka mitmete teiste erialade jaoks.

Kahjuks ei piisa ka nendest arvudest, et rahuldada Eesti tööjõuvajadust olukorras, kus ainuüksi idufirmad kavatsevad aastas laieneda kes paarikümne, kes saja inimese võrra aastas, rääkimata vanematest ja suurematest firmadest ning riigiasutustest. Pikemat aega on õhus olnud küsimus, kuidas tagada Eesti IT-sektori kestlik areng olukorras, kus sektor ise on eliitriikidega võrreldes üle kahe korra väiksem ja tööturg jätkab keemistemperatuuril.

Õnneks on IT-sektor ise Eesti keskmisest kaks korda kõrgema tööviljakusega ja teenib praegused kõrgharidusinvesteeringud tagasi 1–2 aastaga. Seega on meie kõigi huvides koolitada võimalikult häid ja mitmekülgseid interdistsiplinaarse haridusega IT-spetsialiste, statistikuid ja matemaatikuid. Just hea kõrgharidusega liidrite abil saab tagada Eesti IT-ettevõtete edu tulevikus.

Pean oluliseks, et Tartus oleksid tingimused, et anda võimalikult head haridust, et IT ja sellega seotud või interdistsiplinaarsed teadused saaksid parimal viisil kaasa aidata Eesti majanduse ja TÜ teadusalade IT-vajaduste rahuldamisele. Eesti ettevõtted peavad igal juhul hakkama saama rahvusvahelises konkurentsis ja keskkonnas, kaasates välistöötajaid või rahvusvahelise kogemusega eestlasi. See, et  Tartus saaks maailmatasemel rahvusvahelise hariduse parimate välistudengite ja -õppejõududega, eeldab piisava arvu tudengite, neid õpetavate kõrgetasemeliste õppejõudude, teadlaste ja doktorantide suurt jõupingutust. See eeldab, et Tartus oleks pädevuskeskus, kus toimuks õpe, teadus ja koostöö ettevõtetega käsikäes. Keskus, kuhu tahaks ja saaks oma teadus- ja arendusüksusi luua ka ettevõtted üle maailma.

Ideaalmaailmas peaks selline keskus koondama ühe katuse alla kõik ülikooli IT-ga seotud tegevuse, mitmed erialadevahelised uurimisvaldkonnad ning pakkuma lisaks rendipindu ka erasektori IT-valla teadus- ja arendusosakondadele. Suure sammu sinnapoole saab astuda ka siis, kui arendada senise, vaid kuni ca 500 tudengi jaoks sobiva Liivi 2 õppehoone asemele 1500–2000 tudengi, neid õpetavate õppejõudude, teadlaste ja doktorantide vajadustele vastava kaasaegse taristu.

Ambitsioonikas kasv peaks tähendama, et ka kahanevas demograafilise situatsioonis suureneb tudengite arv 2000-ni, kui avada uusi ümberõppekavasid ning laiendada IT-õpet teistele erialadele.

Ettevõtete kaasamine peaks omakorda tagama selle ambitsioonika idee teise poole. Tartu vajaks 500 IT-töötaja töökohta, kellest aja jooksul üha suurem osa võiks olla seotud just keerukama arendus- ja uurimistegevusega. Erasektori IT arenduskeskustest peaks pääsema ülikooli hoonetesse talvel ka ilma õueriieteta ja vastupidi. Sobivas loomingulises keskkonnas, kohvikutes ja hubastes jagatud ruumides sünnivad ja arenevad edulood, mis võimaldavad meil jätkuvalt Eesti üle oma väiksusest hoolimata uhked olla. Rääkimata majanduskasvust, mida see Eestile, Tartule ja Lõuna-Eestile toob.

Loe ka Jaak Vilo ülikoole, teadust ja IT-haridust käsitlevat artiklit «Nutikas jätkusuutlik Eesti» Riigikogu Toimetistest.

Jaak Vilo

arvutiteaduse instituudi juhataja

Jaga artiklit

Märksõnad

IT