18. oktoobril uues anatoomikumis toimuval esimesel Eesti küsitlusuuringute metodoloogia seminaril pööratakse erilist tähelepanu andmete kvaliteediga seotud küsimustele. Oma kogemusi jagavad küsitlusuuringute metodoloogiaga seotud teadlased ja praktikud.

Seminari ühe korraldaja Kaur Lumiste sõnul on küsitlusuuringud hindamatu infoallikas paljudes valdkondades ja neid kasutatakse laialdaselt. Samas näeb ta küsitlusuuringute leviku juures ka uusi ohtusid, sest sõltuvalt küsitlejate oskustest võib nende esinduslikkus ja usaldusväärsus väga suurel määral erineda. «Seminaril proovime neid teemasid arutades astuda vastusele sammukese võrra lähemale,» rääkis ta.

Seminari ühe esineja Ave Rootsi ettekanne käsitleb mitme küsitlemisviisi korraga rakendamist, mida kasutatakse vastamismäära suurendamiseks. Ent siingi peituvad Rootsi sõnul ohud. «Inimesed tahavad jätta endast tavaliselt positiivset muljet, seda eriti võõrastele. Küsitleja pole mingi erand ja seega võivad teatud küsimustele antavad vastused olla mõjutatud tema kohalolust,» ütles ta.

Rootsi sõnul tuli Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta eksperimendist välja just selline nüanss. Inimesi küsitleti eksperimendi tarvis nii interneti teel kui ka intervjueerijate abiga. Tulemusi analüüsides aga selgus, et intervjueerijale antud vastustes hindasid inimesed oma positsiooni ühiskonnas teiste inimestega võrreldes keskmiselt kõrgemaks ja majanduslikku toimetulekut keskmiselt paremaks kui internetis vastanud.

«See ei tähenda, et inimesed otseselt valetasid küsitlejale, kuid võõra kohalolu mõjutas vastaja hinnanguid nende küsimuste puhul, kus inimesel oli rohkem tõlgendus- ja määratlemisruumi,» selgitas ta.

Rohkem informatsiooni saab seminari koduleheküljelt www.ess.ut.ee/seminar.