IN MEMORIAM

In memoriam

Erich Kukk (26.10.1928 – 17.11.2017)

Erich Kukk oli Eesti algoloogia grand old man. Ta on kõige enam mõjutanud sõjajärgse aja algoloogia arengut Eestis, sealhulgas vetikateaduse õpetamist Tartu ülikoolis. Tema mõju ulatus kaugele üle Eesti piiride: iseäranis tuntav oli see Soomes ja mujal Skandinaavias, Ida-Euroopa riikides ja kogu endise NSVL piirides. Kõik Eesti vetikateadlased, aga ka laiemalt kõik hüdrobioloogid, võivad pidada end Erich Kuke õpilasteks. Tema arvamus maksis Eestis, siit nii idas kui ka läänes. Erich Kukk oli harukordne inimene: rännumees, spordimees, teadusemees, pedagoog, juhendaja, hea kolleeg, sõber ja lihtsalt jutuvestja. Ta oli oma eluajal legend. 

Erich on rännanud Karpaatides, Polaar-Uuralis, Kesk-Aasias, Altais, Mongoolias, Soome Lapimaal, nii mägedes, kõrbetes kui tundrates. Talle usaldati pikkade ja keeruliste retkede juhtimine.

Võrumaalt pärid kõva spordimehena oli Erichi füüsiline elujõud kõneaineks paljudel kaasteelistel. Seda ka üliõpilastel, kes sageli leidsid, et temaga on raske suvistes botaanikapraktikumides sammu hoida.

Erich asus Tartu ülikooli bioloogiat õppima 1948. aastal, jäädes ülikooliga seotuks enam kui kuuekümne viieks aastaks. Korrapärane ja järjepidev vaimne töö hoidis teda vormis viimaste aastateni.

Tema teaduslik eriala oli algoloogia ehk vetikateadus. Erichi eriline kirg oli sinivetikate süstemaatika, mille kohta ta kaitses 1961. aastal ka väitekirja: «Eesti magevete sinivetikate floora». Hilisemail aastail kujunes tema huviks ikkesvetikad, millega ta tegeles viimaste aastateni. Seda tööd iseloomustas süstemaatikas väga vajalik põhjalikkus ja üksikasjalisus; selle pärandiga jäi maha erakordselt mahukas ikonoteek ehk vetika jooniste ja kirjelduste kogu, mis on vajalik igale selle eriala asjatundjale.

Erich tundis samavõrd hästi nii vetikaid kui maismaataimi, mis oli harukordne juba nii tema ajastul kui veelgi enam praegusel, järjest enam spetsialiseeruma sundival ajal. Kolleegid ja sõbrad mäletavad Erichit kui väga haritud inimest ja entsüklopedisti. Ei olnud teemat, millele tal ei olnud vastust või kommentaari. Oma teadmisi jagas ta kolleegide ja üliõpilastega viimase ajani.

Minu jaoks oli Erich viimane Tartu ülikooli botaanika osakonna teadlaste ja pedagoogide suurkujude plejaadist: Viktor Masing, Erast Parmasto, Hans Trass, Erich Kukk. Tema lahkumisega on terve ajastu osakonnas ümber saanud.

Kallis Eeri, olgu taevased veteväljad ja rännuteed sulle sama põnevad kui maised!

Kalle Olli

Jaga artiklit