Kuigi Marje Ooja on arendanud e-õpet, on ta saanud häid mõtteid ka auditoorse koolituse jaoks.
FOTO: Andres Tennus

Hea õpetamise grant aitas luua täiendkoolitust

Intervjuu

Hea õpetamise grante on jagatud juba kolmel korral. Peremeditsiini dotsent Marje Oona sai grandi 2016. aastal ja ta kasutas seda e-õppe täiendkoolituse loomiseks, mille järele tundis vajadust juba ammu. Grant andiski talle motivatsiooni see teoks teha.

Mis on hea õpetamise grant?

Hea õpetamise grant on mõeldud enda õpetamise uurimiseks ja uurimistulemuste alusel ka enda õpetamise arendamiseks. See ei ole otseselt autasu või medal, vaid võimalus oma õpetamises muudatusi sisse viia ja seda just tõenduspõhiselt: saada  tõendust selle kohta, missugune on seis ja kuidas enda õpetamist saaks edendada ning seejärel jagada saadud kogemust ka teiste õppejõududega.

Miks te otsustasite sellele grandile kandideerida?

Mul oli üks kindel plaan, mille tahtsin ellu viia, ja ma tundsin, et mul oleks endale vaja sisemist innustajat või sisemist piitsa, mis ütleks, et ma pean selle asja korralikult läbi mõtlema ning saan siis selle ka paremini teoks teha.

Mis see plaan oli?

Minu plaan oli seotud täiendkoolitusega. Ma olen ise perearst ja Tartu ülikoolis arstide täiendkoolitusega tegeleva kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja.

Üks täiendkoolitus, mille peale ma väga palju mõtlesin, oli vaktsineerimisteemaline täiendkoolitus tervishoiutöötajatele. Seda koolitust olime juba aastaid teinud, aga auditoorse koolitusena.

Neid inimesi, kes sellist koolitust Eestis vajavad, on tegelikult väga palju, aga need inimesed ja nende koolitusvajadused on erinevad. Seal on erineva tööstaaži ja kogemustepagasiga inimesi. Seal on inimesed, kes tööalaselt vajavadki erinevate teemade käsitlemist.

Seetõttu oli mul juba päris mitmeid aastaid mõte, et oleks vaja valikmoodulitega e-koolitust. Inimene saab ise panna endale vajaliku koolituskava kokku just nendel teemadel, mille puhul ta ise tunneb, et vajab täiendkoolitust.

Need mõtted saidki kindlasti hea õpetamise grandi abil väga palju selgemaks, sest me tegime väga palju tööd enne selle koolituse käivitamist.

Koostöös peremeditsiini residentidega tegime nii kvalitatiivseid uuringuid kui ka küsitlusi inimeste seas selle kohta, mida nad õigupoolest vajaksid, selleks et koolitus neid kõige paremini nende igapäevatöös abistaks. Tegime ka ajurünnakuid, mis olid väga toredad.

Õppedisainer Triin Marandi on hästi palju aidanud koolitusdisaini välja mõelda.

Hea õpetamise grant võimaldab ka kolleegidega arutelu või koosolekut toetada. Sellest kõigest oli palju abi koolituse kokkupanekul.

Selle grandi peamine eesmärk on õpetamist arendada. Mis teie õpetamismeetodites on edasi arenenud?

Mina isiklikult olen palju e-õpet arendanud, aga olen saanud häid mõtteid ja võtteid ka auditoorse koolituse ja iseseisva õppe korraldamiseks, sest hea õpetamise grandi saanutel on olnud korrapärased kokkusaamised ja väljasõidud, kus oleme erinevaid õppemetoodikaid omavahel arutanud ja praktikas läbi teinud. Just kokkusaamistelt ja aruteludest olen üht-teist üles noppinud ja kasutusele võtnud.

E-õpe on tegelikult üsna uus õpetamisvorm. Aastakümneid on õpetatud ikkagi klassikalises loenguformaadis. Miks üldse on oluline läheneda õpetamisele uue või teistsuguse nurga alt?

Sellepärast et loengusaalis istumine on hästi passiivne. Inimene võib seal õppida, aga võib ka mitte õppida. E-õpe täiendab kõikvõimalikke teisi õpetamise viise ja võimaldab panna inimest aktiivselt õppima sellisel viisil, et ta ei sõidagi kusagile kohale. Täiendkoolituses on see suurepärane võimalus, kui inimene ei pea tingimata kusagile sõitma, vaid saab teha seda oma kodupaigas ja endale sobival ajal. See muudab õppe lihtsalt väga palju paindlikumaks.

Kuidas e-õppe puhul üldse kontrollida, kas inimene on ikkagi mingid teadmised omandanud või mitte?

E-õppe käigus on kõige lihtsam viis muidugi test teha. E-õpe on selles mõttes nutikas, et Moodle’i keskkonnas valitakse iga õppija ja iga testikorra jaoks natuke erinev küsimustekogum. Ma olen aru saanud, et mitmed täiendusõppijad  mõtlesid algul, et nad hakkavad seda testi ehk koos tegema, kuid teise inimese pealt siin hästi spikerdada ei anna. Peale selle olen e-õppe käigus palju kasutanud situatsioonülesandeid – erinevate kliiniliste olukordade lahendamist –, samuti arutelusid õppijate endi praktikast pärit näidete kohta või andmebaasidest tõenduspõhise teabe otsimist jne.

Õppida aitab ka see, kui õppijad erinevaid ülesandeid lahendades tagasisidestavad üksteise lahendusi: sellisel viisil ei mõtle õppija ainult ühe olukorra lahendamise peale, vaid saab tutvuda ka teiste olukordade ja nende lahendamise viisidega. Nii et õppimise ja teadmiste omandamise kontrollimise võimalusi Moodle’is jagub.

Milline on teie meelest hea õpetaja?

Erinevate inimeste jaoks on see ilmselt erinev. Minu enda jaoks on hea õpetaja inimene, kes tunneb süvitsi õpetatavat teemat ja suudab seda ka innustavalt edasi anda, nii et ka minu jaoks oleks see huvitav ja ma saan aru, miks seda asja on oluline õppida, kui ma olen õppija rollis. Selleks, et olla hea õpetaja, pead olema huvitatud sellest teemast, mida sa õpetad.

Milline on hea õpilane?

Väga raske on anda paarisõnalist vastet, aga õppimine on ju mitte ainult teadmiste omandamine, vaid ka oskuste omandamine ning õpitu rakendamine ühel või teisel viisil. Kõik muidugi ei pruugi olla väga rakenduslik, mida me õpime, aga hea õppija mõtestab seda, mida ta on omandanud ja ühel või teisel viisil muudab ta ka enda või teiste elu selle abil, mis ta on õppinud.

Kas te soovitate teistel õppe­jõududel ka kandideerida sellele grandile?

Jaa, loomulikult. See ei tee võib-olla rahalises mõttes sugugi jõukaks, aga see teeb elu kindlasti väga palju rikkamaks ja huvitavamaks. Seda ma võin küll enda senise kogemuse põhjal öelda, et kui õpetamine on see, mis on südamelähedane ja mis pakub huvi, siis kindlasti tasub kandideerida hea õpetamise grandile. Tahan väga tänada ülikoolipoolseid inimesi, kes selle grandi käivitasid. Seal on suured entusiastid taga, kelle ind on olnud nakatav.


Mis on hea õpetamise grant?

Tartu ülikooli arengufondist rahastatakse hea õpetamise grantide programmi TÜ õppejõudude parimate õpetamiskogemuste esiletõstmiseks. Koostöös akadeemiliste üksustega valitakse igast valdkonnast kolm õppejõudu, kelle senine õpetamispraktika on silmapaistvalt kõrgel tasemel ning kogemus väärib jagamist. Väljavalitud 12 õppejõule eraldatakse toetusraha (grant) oma õpetamise arendamiseks, selle tulemuslikkuse järjekindlaks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning).

Toetus koosneb õppejõule makstavast töötasust, lähetusrahast tulemuste tutvustamiseks rahvusvahelistel konverentsidel ja struktuuriüksuse toetussummast. Toetus on kavandatud kaheaastasena, 2017.–2018. akadeemilisel aastal on iga grandisaaja toetussumma 5000 eurot.

Toetuse saamise eeldus on varasem tulemuslik õppijate arengu järjekindel toetamine. Grandi saajate valimisel hinnatakse õppejõu senist tegevust õpetamise arendamisel ja õppijate arengu toetamisel, plaanitava õpetamise arendamise uurimuse teostatavust ja võimalikku positiivset mõju õppekvaliteedile akadeemilises üksuses ja ülikoolis tervikuna.

2017. aastal pälvisid Tartu ülikooli  õppekomisjoni otsuse alusel hea õpetamise grandi Marge Konsa, Katrin Koorits ja Antonina Kostina humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast; Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast; Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast ning Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

õpetamine