Eesti energia esindajad käisid hiljuti ülikoolis edasist koostööd arutamas.
FOTO: Andres Tennus

Partnerlusprogramm aitab nii ettevõtjaid kui ka akadeemikuid

Aktuaalne

Ettevõtjate ja ülikooli koostööst on viimasel ajal mitut puhku juttu olnud, küll teaduspõhise tootearenduse, siis jälle ettevõtluskoostööga seotud teadusasutuste baasrahastuse võtmes. Partnerlusprogrammiga püütakse ettevõtteid ülikooliga mitmel tasandil siduda, et sümbioosist võidaksid mõlemad osapooled.

Tehnoloogiasiirde talituse juhataja Kristel Reim uurib ettevõtete vajadusi ja pakub siis neile lahendusi. Teinekord ka lahendusi probleemidele, millest ettevõte seni teadlikki polnud. «Minu töö on hästi tehtud siis, kui ettevõttel, kellel ei olnud probleemi, on pärast minu külaskäiku probleem ja meie suudame selle lahendada,» rääkis Reim.

Kristel Reimi sõnul võidavad suhtest parimal juhul nii ettevõtjad kui ka ülikool ning eeskujuliku näitena toob ta Swedbanki. Pangaga koos korraldatakse teadusarendust, õpet ja samuti projektipõhist praktikat.

Swedbank oli esimene, kes toetas Miljon+ programmi: andis tudengitele stipendiumid majandussõnade kirjutamiseks. Peale selle on olemas teadustegevus: mai keskel alustasid kolm ülikooli teadurit panga suurandmete analüüsi. Samuti käivitati business intelligence IT ja majanduse tudengite programm.

«Minu teada on see üks esimesi ülikooli ning ettevõtte koostöös sündinud praktikaprogramme ja see on poolteist aastat pikk,» rääkis Reim. Praktika ei piirdu suvega, mil paljud inimesed on puhkusel – tudengid peaksid puudujaid asendama, kuid samas pole pahatihti neid kedagi juhendamas. Swedbanki programmi raames saavad üliõpilased pikaks ajaks praktikale minna, korraldatakse koolitusi ja loenguid, samuti antakse stipendiume.

Ettevõtete huvid

See kõik tundub ülikooli eesmärke teenivat, aga pank pole teadupärast heategevuslik asutus, mida siis ettevõte sellest võidab? «Võimaluse saada tudengeid, nende huvi on värvata,» sõnas Kristel Reim.

Sarnane huvi on ka Eesti energial, kes soovib samuti töötajaid värvata. Ka Eesti energia partnersuhete juht Kadi Steinberg kinnitab, et järelkasvu tagamine on ettevõtte jaoks väga tähtsal kohal. «Vajame asjatundjaid väga erinevatel valdkondadel elektroenergeetikast matemaatilise statistikani ja näeme, et tulevikus kasvab meie vajadus just tehnoloogiavaldkonna pädevuse järele,» rääkis Steinberg.

Peale järelkasvu on Eesti energia huvitatud uuenduslikkuse ja teaduse arendamisest. «Kui nad suudavad ka 0,1 protsenti soodsamalt toota, on see nende jaoks suur raha,» sõnas ülikooli partnerlusprogrammi juht.

«Lähiaastatel mõjutavad energiatööstust enim kolm ülemaailmset suurt suundumust: kasvav surve tootmisprotsesse tõhusamaks muuta, vajadus tootmisprotsesside tõhustada koos tööstuse digitaliseerimisega ning kolmandaks lõpptarbija ootus teenusele. Nendele suundumustele vastamine eeldab olulist arendustööd ettevõtetelt ja näeme, et seda ei ole võimalik teha ilma ülikoolideta,» kinnitas Kadi Steinberg.

Praeguseks ongi jõutud nii kaugele, et arutlusel on kindlad teemad, kus ülikooli teadlased saaksid abiks olla. 21. septembril toimus ka Eesti energia ja ülikooli esindajate vahel tippkohtumine, kus pandigi paika uued sihid, samuti käsitleti teaduse riiklikku rahastamist, erasektori panust arendus- ja uurimistöösse.

Piirkondlik jaotumine

Kui seni on ettevõtteid otsitud üle Eesti, siis sel õppeaastal on kavas keskenduda rohkem Lõuna-Eestile. Põhjus on lihtne: Põhja-Eestis ja Tallinnas on konkureerivad ülikoolid juba ees, kuid Lõuna-Eesti ettevõtted reeglina Tallinna ei jõua, samuti ei jõua üldjuhul Tallinna ülikoolid Lõuna-Eestisse. «Samas vajab ka see piirkond arendust,» leidis Kristel Reim.

Säärane valik tähendab teisalt seda, et kui siiani on põhiliselt tegeletud suuremate ettevõtetega, tuleb nüüd tegemist väiksemate asutustega. Ka sel on omad eelised, eriti kui silmas pidada nn gaselle – kiiresti arenevaid ettevõtteid. «Gasellid on küll tüüpiliselt väiksemad, aga nad panustavad arendusse suhteliselt palju, selleks et kiiresti järgmisele tasemele areneda,» selgitas partnerlusprogrammi juht Reim.

Valdkonnaülene kaasamine

Lõuna-Eestis on juba praegu käivitatud koostöö AS Värska sanatooriumiga, alustatud on tootearendusprojekt, et luua ninapihusti: ehk on võimalik kasutada ninna pihustamiseks ka Värska soolast vett, selle asemel et vaid merevett kasutada. Värska on näide, kuidas mitmest valdkonnast asjatundjaid kaasata, Reim loetles võimalike osalistena arste, füsiolooge, eripedagooge, geolooge, neuroturunduse ja teenusedisaini asjatundjaid.

Kristel Reim rääkis, et ettevõtlussuhteid võib luua mitmel moel. Võib istuda ja oodata, kuni tuleb ettevõte murega ning siis otsitakse neile sobiv teadlane ja edastatakse kontakt. Teine võimalus on ka säärane, et teadlane loob midagi ja on juba ise mõelnud, millisele ettevõttele see sobida võiks.

Tudengite osalemine

Samas ei pea probleemilahendus vaid teadlaste pärusmaaks jääma, ajakirja eelmise numbri ettevõtlusloost võis lugeda, kuidas USA ülikoolides lastakse tudengitel ettevõtete väiksemaid probleeme või probleemitükke lahendada.

«Tudengite osa on praegu suhteliselt vähe kasutatud,» sõnas Kristel Reim. Mõningaid häid näiteid leiab ka Tartu ülikoolist, kuid see pole korrapärane, vaid tuleneb õppejõudude pealehakkamisest. «Mõned õppejõud on olnud väga tublid ja seda võiks ülikoolis motiveerida veelgi rohkem,» rääkis Reim.

Hea näitena võib tuua arvutiteaduse instituudist Marlon Dumas’, kes otsis oma tarkvaraarenduse tudengitele projekte, mida arendada. «Saatsime need oma partnerlusettevõtetele laiali ja see reaktsioon oli võrreldes tavalisega väga hea, tuli ka tegelikke ettepanekuid,» kirjeldas Kristel Reim.

Ettevõtete partnerlusprogrammi juht Reim leidis, et sellist tegevust võiks veel rohkem soosida ning ettevõtlussuhete arendajad oleksid valmis aitama, akadeemikute ettepanekuid oma võrgustikus jagama. «Võib-olla tuleks sealt ka teadusarendustegevusi ja tudengite lõputöid. See oleks väga kihvt,» rääkis Reim.

Tõrksad koostöötajad

Akadeemikud ei ole aga kõik varmad ettevõtetega koostööd tegema. Põhjuseid võib olla erinevaid, üks näiteks see, et probleemilahenduseks tuleks kokku panna erialadevaheline meeskond.

«Oleme proovinud Mervi Raudsaarega ettevõtluse õppetoolis projektipõhist praktikat. Sedapidi, et ettevõte annab teema ja püüame valdkondadeülese meeskonna kokku panna, kellega probleemi lahendama hakata. Probleem pole selles, et ettevõte ei tahaks anda teemat. Kõige suurem probleem on leida juhendajat, kes julgeks võtta «multikulti» meeskonna ja hakata seda arendama,» selgitas Reim.

Tema sõnul võib üks põhjus olla ka see, et õppejõud pelgavad ettevõttetega suhelda või saab takistuseks täiuslikkusetaotlus: kui tehakse tööd ettevõttele, siis peab tulemus olema täiuslik.

Demopäev aitab valdkondi esitleda

Ettevõtluspartnereid kaasatakse ka novembril toimuval demopäeval, mis on omakorda ettevalmistusüritus hiljem Tallinnas toimuva ülikoolide koostöövõrgustiku Adapteri ürituseks. «Demopäev on Tartu ülikooli partnerlusprogrammi üritus, kus palume ettevõtjatelt abi, et valida kuus kõige paremat ettekannet, mis lähevad Tallinna,» rääkis Reim.

Üksiti annab see võimaluse partneritele näidata, mida Tartu ülikoolis tehakse. Selleks teevad lühikeste liftikõnede vormis ettekandeid kõigi valdkondade esindajad, kokku üle 20 ettekande. Kristel Reimi sõnul aitab see tal endalgi leida valdkondadest uusi ja huvitavaid asju ja teemasid. «Võib-olla tuleb hoopis mõni õppekava arendus, mida sobib koos ettevõttega teha. Või täienduskoolituse programmid. Või ehk mõni lahe idee professuuri loomiseks,» loetles ta võimalusi.

Jällegi tekib küsimus, mida peale valdkondade pakutava ettevõtted sellest üritusest saavad? «Väga paljud ettevõtted on öelnud, et kuulge ülikool, teie olete kohustatud teadma, mis maailma juhtuma hakkab. See on teie ühiskondlik vastutus,» rääkis Kristel Reim. Demopäeval aitavadki prorektorid olevikust-tulevikust pildi natuke selgemaks saada ja peavad kolm visioonikõnet.

Virgo Siil

UT peatoimetaja
virgo.siil [at] ut.ee

Jaga artiklit