Helmut Piirimäe

In memoriam

21. augustil lahkus 86-aastasena meie hulgast Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi emeriitprofessor Helmut Piirimäe.

Helmut Piirimäe sünnitalu jääb Põltsamaa lähedale. Piirimäe lõpetas Põltsamaal kuldmedaliga keskkooli ning tuli Tartu ülikooli ajalugu õppima. Tema edasine uurimistöö keskendus Rootsi ajale, eelkõige majandusajaloo küsimustele. Nendel teemadel valmis kandidaadiväitekiri «Vene-Rootsi majanduslikud suhted ja Narva kaubandus aastatel 1661–1700» (1962) ning doktoritöö «Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil» (1974). Piirimäe majandusajalooliste uurimuste kõrval polnud sugugi vähem mõjukad tema kirjutised Tartu ülikooli ajaloost.

Et 1982. aastal saadi tähistada ülikooli 350. juubelit, oli paljugi Piirimäe teene, kes suutis ka Nõukogude võimu tegelasi veenda tollal sugugi mitte iseenesestmõistetavas tõsiasjas, et ülikooli asutas mitte Vene keiser, vaid Rootsi kuningas. Selsamal 1982. aastal valiti Piirimäe Uppsala ülikooli audoktoriks – harukordne tunnustus mitte ainult tollal, vaid ka tänases päevas. Enne iseseisvuse taastamist ja välissuhtluse avardumist oli Piirimäe üks väheseid välismaal tuntud ja hinnatud kodu-Eesti ajaloolasi. Ta oli ka hinnatud õpikute autor ja ajalooteadmiste populariseerija. Taastatud Eesti vabariik tunnustas Helmut Piirimäed Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 

1956. aastal lektorina tööd alustanud ning 1977. aastal üldajaloo professori kutseni jõudnud Piirimäe kuulus pea konkurentsitult kõige menukamate ajalooõppejõudude hulka, kellel oli rohkelt järgijaid ja õpilasi. Piirimäe armastas oma ajaloonägemust nimetada «inimnäoliseks ajalooks» ning mõnusalt omanäoline oli ka professor ise. Mitme aastakümne ajalootudengitele jäävad meelde Piirimäe ülesastumised ajalooringi väljasõitudel või iga-aastastel varakevadistel Vellavere-nädalatel, kus loengud vaheldusid suusaretkedega, Piirimäe rühkimas rivi eesotsas.

Aktiivset osalemist teaduselus jätkas Piirimäe ka pärast emeriteerumist. Kolleegide mällu jääb Piirimäe rõõmsameelse, seltskondliku, aga ka nõudliku ja üllatavalt tegusa õpetlasena, kel ei tulnud küll hetkekski mõttesse maksta lõivu mistahes väärõpetustele. Tarmukat võitluslikkust ja talle omast «talupoja mõistuse» kuulutamist jagus Piirimäel elu lõpuni. 

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Jaga artiklit