Uued tudengid saavad teavet ka ülikooli ajakirjast.
FOTO: Paul Hiob

Tähelepanekuid värsketele õppuritele

Aktuaalne

Sel sügisel alustab oma ülikooliteed ligi 3000 värsket bakalaureusetudengit. Selleks et esimesed nädalad ja kuud ülikoolis läheksid ladusamalt, uuris UT toimetus endistelt ja praegustelt tudengitelt nippe ning koondas kokku olulised pidepunktid, mis võiksid värskele õppurile ülikooliteed alustades kasuks tulla.

Kõigile uutele tudengitele toimuvad ka eriala infotunnid, kus tutvustatakse inimesi, kellega tudeng järgnevatel aastatel kokku puutuma hakkab. Ilmselt öeldakse ka nendes infotundides, et õppekorraldusspetsialist on tulevastel aastatel üliõpilase parim sõber.

Olulised inimesed

Õppekorraldusspetsialist on inimene, kes aitab alati, kui tudeng ei tea, millisele ainele tal end registreerida tuleb, mida teha, kui mõnda ainet enam ei loeta, kas seda on võimalik millegagi asendada. Peale selle on õppekorraldusspetsialist see, kes aitab, kui ainetele registreerimise tähtaeg on möödas, aga selgub, et lõpetamiseks on just seda kindlat ainet just sel semestril vaja teha.

Peale õppekorraldusspetsialisti ei tasu alahinnata ka instituutide raamatukogutädisid. Nemad on need, kes aitavad vaid ühe märksõna abil üles leida vajamineva raamatu. 

Kellel on hea läbisaamine raamatukogutädidega, sellel on ilmselt ka hea teooriaosa bakalaureusetöös, sest raamatukoguhoidjad on aidanud häid materjale hankida.

Seoses raamatukogudega soovitavad praegused tudengid mitte alahinnata ka Tartu Oskar Lutsu nimelist linnaraamatukogu. Kui ülikooli raamatukogudes ei ole mõnd kindlat raamatut, siis võib juhtuda, et see on hoopis olemas linnaraamatukogus.

Õppejõud on ka inimene

Eelnevalt väljatoodud inimeste juures ei ole vähemtähtsad ka õppejõud, kelle käe all saab teadmisi omandada. Kuigi ainetes on üldiselt üsna kindlad reeglid – näiteks see, et puududa tohib kõige rohkem kolmest loengust –, kuid kui juhtubki, et midagi tuleb ette ja puuduma peab rohkematest tundidest, siis ei tasu karta õppejõuga rääkida.

See on üks olulisemaid õpetussõnu, mida endised ja praegused tudengid välja tõid. Õppejõud on ka inimesed ja tegelikult üsnagi vastutulelikud. Kellegi eesmärk ei ole karistada või kiusata, vaid oluline on see, et tudeng saaks teadmised, mida ta on omandama tulnud, ja rohkemgi veel.

Seega, kui mõni õppetööga seotud mure vaevab, siis tasub sellest õppejõuga viivitamatult rääkida. Ei tasu ka püssi kohe põõsasse visata, kui millegi kohta tuleb eitav vastus.

Tuleb ise aktiivselt variante välja pakkuda, kuidas mingi olukord lahendatud saaks. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, ja koos on kindlasti lihtsam lahendust leida kui omaette pead vaevata.

Oluliste inimestena tasub silmas pidada ka oma kursusekaaslasi. Kui vahel juhtubki nii, et mõnest loengust tuleb puududa, siis tasub paluda kursusekaaslasi, et nad usinamalt konspekteeriksid ja hiljem ümber jutustaksid, mis loengus toimus.

Selle kolme aasta jooksul tuleb ikka ette olukordi, kus on hea, kui on olemas sõber, kes aitab. Kindlasti ei tasu unustada ka ise teisi aidata. Üksteist tasub toetada, sest koos on lihtsam ülikooliteed käia. Pealegi on need inimesed, kellega sa praegu loengus kõrvuti istud, tulevikus sinu kolleegid või suisa tööandjad.

Kõik oluline ainetest

Esmakursuslastel on rahulikult aega kuni 18. septembrini, et ainetele õppeinfosüsteemi ÕIS kaudu registreeruda. Esimesel semestril on enamjaolt sissejuhatavad ained, kus tudengeid on palju ning ei pea muretsema, et ehk on kohad täis. Pole veel keegi kuulnud lugu sellest, kuidas inimene ei mahu mõnda alusaine loengusse.

Igal aastal algab õppeainetele registreerumine 15. detsembri ja 15. mai südaöösel. Kes tahab end kirja panna näiteks mõnele keelekursusele, siis tasub kärme olla, sest kohad saavad täis justkui võluväel.

Sama lugu on erinevate spordiainetega. Ülikool pakub vabaainena näiteks jalgpalli, suusatamist, aeroobikat ja ka kikkpoksi. Need kohad täituvad esimeste minutitega. Seega, kes ei taha kohast ilma jääda värskendab juba enne südaööd usinalt ainetele registreerimise vormi.

Praegused tudengid mainisid, et neil ei olnud ülikooli astudes õrna aimugi, kui palju ja kas üldse jääb vaba aega 30 EAP juures. 1 EAP tähendab 26 tundi tööd. Kui tudeng on registreerunud 30 EAP-le, siis see teeb kokku 780 tundi tööd.

Semester kestab viis kuud ja selles on kokku 3600 tundi. Kui inimene magab iga päev keskmiselt kaheksa tundi, siis jääb alles 2400 tundi aega. Kui õppimis- ja magamisaeg maha arvutada, peaks alles jääma 1620 tundi. Kuidas sa kasutad neid «ülejäänud» tunde?

Kus tasub keha kinnitada?

Kui loengud toimuvad kesklinnas, siis peab arvestama sellega, et koolimajades ei ole sööklat. Kui aga nälg näpistab, siis kõik suuremad toitlustusasutused pakuvad erinevaid päevapakkumisi, mille hind on tunduvalt odavam kui menüüst tellides. 

Wernerist on võimalik saada supp kätte 1,90 euroga ja päevapraad 3,95 euroga. Ülikooli kohvik pakub tavaliselt suppi (3 eurot), kahte erinevat praadi (4,50 eurot) ja ka magustoitu (2 eurot).

Kes aga tahab kiirelt midagi kaasa osta ja kähku enne loengut väikese eine võtta, siis süüa saab kaasa osta näiteks Kohvipausist, kus on erinevaid salateid, muffineid ja wrap’e.

Kellel isutab hea kohvi järele, siis kohviteek Sädes on võimalik maitsvat kohvi nii kohapeal juua kui ka kaasa osta. Säde on ka hea koht, kus rahulikult loengute vahel aega veeta või näiteks õppida. Kohvik ongi peamiselt täidetud tudengitega ja seega on seal mõnus Tartu vaim.

Kes magas hommikul sisse ja kodus pole midagi süüa ning enamik kohti on lõpetanud hommikusöögi pakkumise, aga keha tahaks ikka üht kosutavat hommikusööki, sest päeva esimene söögikord pidavat olema see kõige tähtsam, siis Tartu kesklinnas asub kohvik Krempel, mis pakub hommikusööki iga kell. Seega saavad ka lõunani magajad kosutavat hommikusööki tellida. 

Üürituru mured

Nii mõnedki värsked tudengid hakkasid pärast õppima tuleku kinnitamist endale kiiruga elukohta otsima. Ilmselt said paljud üsna ruttu aru, et see pole teps mitte lihtne ülesanne. Tartus on teada-tuntud tõde see, et suvel on üürihinnad võimalikke tudengeid silmas pidades kõrgemad kui tavaliselt.

Kes aga ei leidnudki endale sobivat korterit, siis sügisel tasub edasi uurida, sest hinnad lähevad tihtipeale odavamaks. Üliõpilased, kes on ise selle tee läbi teinud, soovitavad ka hinnas alla kaubelda. Korteriomanikud ongi tihtipeale arvestanud, et üürnik küsib soodsamat hinda. Nagu öeldakse, siis küsija suu pihta ei lööda ja enamjaolt saavad küsijad ka korteri veidike odavama hinnaga kätte.

Endaks jäämine

Ülikooli astudes hakkavad tuttavad mingil hetkel niikuinii uurima, kas «õige tudengi» tegevused on juba tehtud. Sinna kuuluvad näiteks purskkaevus ujumine, üle kaarsilla kõndimine ja raamatukogus vanainimeste asja tegemine.

Kui taolised tegevused tunduvad rumalad, siis ei tasu end eakaaslaste survest heidutada lasta. Ülikool ongi tore eelkõige just selle poolest, et siin ei pea massi sulanduma, vaid mida omanäolisem ja huvitavam olla, seda positiivsem see on.

Seda hindavad mitmed õppejõud ja ka kaastudengitel on huvitav vestelda inimesega, kellel on oma kindlad põhimõtted ja vaated. Kui näiteks pidutsemine ei ole sinu rida, siis sellepärast, et kaaslastele meele järgi olla, ei tasu seda ka teha. Õigeid sõpru ei huvita sellised asjad niikuinii. Ole sina ise ja võta kõike mõistusega!

Selleks et õpingute jooksul ülikooli tegemistega kursis olla, loe ülikooli ajakirja Universitas Tartuensist, vaata ülikooli televisiooni UTTV ja jälgi ülikooliga seotud Facebooki lehti. Ilusat kooliteed!

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit