Karjäärinõustajalt saab abi väga erinevates küsimustes.
FOTO: Andres Tennus

Karjäärinõustaja aitab sihid selgeks mõelda

Aktuaalne

Kevade saabumine tähendab paljude noorte jaoks ka seda, et koolitee saab käidud ja aeg on hakata tööpõldu kündma. Kes aga pole kindel, mida ta täpselt teha tahab, siis Tartu ülikoolis on võimalik saada tasuta karjäärinõustamist.

Kuna õpin ise viimasel aastal ülikoolis ja tean, kui segadusse ajav võib kooli lõpetamine olla, siis otsustasin ka ise minna karjäärinõustaja jutule ja kirjutada oma kogemustest teistele, kes maadlevad küsimustega, mis edasi.

Millegipärast oli mul arusaam, et karjäärinõustaja juures käimine tähendab testide lahendamist, aga juba telefoni teel nõustamisaega kokku leppides mainis karjäärinõustaja Julia Šarapova, et tema üldiselt oma töös teste ei kasuta. Nõustaja seletas hiljem, et see müüt on tegelikult paljude peas ja ilmselt tuleneb see filmidest.

Minu puhul ei oleks ilmselt testidest tõesti suuremat kasu, sest ma tean üsna kindlalt, et tahan ikkagi tegutseda meediavaldkonnas, mida ma ka õpin.

Miks siis üldse nõustaja juurde minna? Kuigi ühest küljest ma tean, et tahan olla ajakirjanik, siis ka minul on tekkinud küsimusi, mida ja kuidas täpselt. Meedia on üsna lai valdkond: on võimalik töötada ajalehes-ajakirjas, teles, raadios, veebis, aga ka kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas.

Olgu öeldud, et iga kogemus on väga isiklik ja põhjapanevaid järeldusi minu näite puhul teha ei saa. Inimesed pöörduvad karjäärinõustaja poole väga erinevate küsimustega. On neid, kes ei ole üldse kindlad, kas õpitud valdkond on nende jaoks õige, aga on ka neid, kes tahavad läbi arutada, mis samme teha selleks, et saavutada endale püstitatud eesmärk. Karjäärinõustaja aga ei ütle kunagi, mida inimene tegema peab. Ta saab pakkuda välja erinevaid variante, kuid otsused peab iga inimene ise langetama.

Siht teada

Kui mind vaevasid vahepeal küsimused, mida ikkagi tulevikus edasi teha, siis umbes paar nädalat enne nõustaja juurde minekut olin suutnud ma need asjad enda jaoks selgeks mõelda. Ja ka selle, kuidas saavutada seatud eesmärk. Seega otseselt polnudki mul nõustamist vaja. Küll aga aitas nõustaja mul välja mõelda plaani B ja C – juhul kui mu esialgne plaan ei peaks õnnestuma.

Šarapova palus mul kõigepealt kirja panna võimalikud töökohad, kus ma end tulevikus töötamas näeksin. Mina panin kirja kolm erinevat asutust. Seejärel palus ta kirjutada kohad, mille ma enda jaoks kindlasti välistaksin. Pidin ka põhjendama, miks ma just nii tegin. Ma välistasin enda jaoks näiteks kohad, millel on halb maine või sisekliima. Minu jaoks ei tekita see usaldust, kui andekad inimesed lastakse töölt päevapealt lahti ilma erilise seletuseta. Kahjuks on viimasel ajal seda erinevates ettevõtetes ette tulnud.

Ma polnud varem eriti mõelnud, miks ma ühe või teise koha välistan, aga kui nõustaja küsis, siis hakkasin mõtlema, mis on need tingimused, mis on minu jaoks olulised ja mida ma hindan. Minu jaoks on näiteks tähtis, et töö oleks mitmekesine ja võimaluse korral saaks tegeleda ka n-ö kõrvalprojektidega, mis võib-olla ei oleks mu igapäevased tööülesanded, aga mis pakuksid uusi väljakutseid. Minu jaoks on ka rutiin üks hirmus asi.

Erinevad variandid

Mulle meeldis väga, et karjäärinõustaja pakkus välja erinevaid variante, mida võiksin veel teha – nii-öelda plaani B või C-na. Näiteks ühe ideena uuris ta, mida ma õpetamisest arvan, ja pakkus, et ehk võiksin ma muude tegevuste kõrvalt anda meediaõpetuse tunde. Selle idee peale olen ma ka varem mõelnud, aga sinnapaika see ongi jäänud, sest ma ei tea, mida tuleb selleks teha, et üldse meediaõpetajaks saada. Karjäärinõustaja aga rääkis, mida selline asi nõuab, ja nii sain asja enda jaoks kohe palju selgemaks. Taolisi näiteid oli veel, kuid ma ei hakka neid kõiki kirja panema.

Võib-olla üks põhjus, miks ma nende ideedega polnud edasi tegelenud, seisnes selles, et ma polnud kindel, kas see ikka võiks mulle sobida. Aga kui ka keegi teine pakub minu kunagise uitmõtte ühe variandina välja, siis annab see mingisugust kindlust selles, et ju ma siis ikka olen oma mõtetega õigel teel, kui selline asi üldse olemas on.

Kui olime tema pakutud variandid läbi arutanud, tuli nõustaja tagasi vestluse alguse juurde, mil pidin kirja panema kolm kohta, kus töötada tahaksin. Arutasime üheskoos läbi, mis ma pean tegema, et ühel päeval minu soovitud variandid võimalikud oleksid. Ma tegelikult tean küll, mis oleks esimene samm, aga ma pole seda sammu astunud ühel lihtsal põhjusel: minu elus on juhtunud kuidagi nii, et iga kord on sobiv töö ise minuni jõudnud, ilma et ma peaksin ise aktiivselt otsima. Seetõttu ma kardangi, et äkki kunstlikult ise samme tehes ei ole asi päris õige.

Ma tõesti usun sellesse, et õiged asjad tulevad ise meieni just siis, kui selleks valmis oleme. Samas ei tähenda see seda, et me lihtsalt ootame, käed rüpes. Karjäärinõustaja ütles ka, et tavaliselt tulevad asjad ise pigem nendeni, kes on varem olnud väga aktiivsed ja juba end veidike kusagil tõestanud. Lihtsalt selle peale lootma jääda ei saa, et asjad ja töökohad ise meieni jõuavad. Ma sisimas vist ikka natuke loodan seda ja seega ka ootan veidi, enne kui mingeid kindlaid samme astun.

Poolikud mõtted

Mida ma selle nõustamisprotsessi juures tähele panin, oli see, et ma küll mõtlen tihti oma tulevikust, aga ma ei jõua kõiki mõtteid lõpuni mõelda. Võib-olla ei oska ma seda alati teha. Igatahes kuhugi need mõtted vahel takerduvad. Näiteks kas või see, miks ma pole ühte või teist asja teinud. Kui ma vastust ei tea, siis olen tavaliselt jätnud selle küsimuse sinnapaika. Praegu aga pidin teisele inimesele vastama ja seega oli aega, et asi endale selgeks teha.

Mul on ühest küljest isegi veidi kahju, et mul on enda jaoks asjad üsna läbimõeldud, sest mul pole põhjust uuesti nõustamisele minna. Kahju on mul sellepärast, et ma sain nõustajalt tohutult hea laengu ja innustuse edasi tegeleda nende ideedega, mis ta välja käis ja mida ma ka ise salaja mõlgutanud olen. Kellel aga asjad nii selged pole, siis kindlasti soovitan omalt poolt karjäärinõustajat külastada. Kaotada ei ole sellega midagi, pigem ikka võita, sest kõrvaline isik suudab tihti anda asjadele uue varjundi. Peale selle saavad ilmselt asjad enda jaoks palju selgemaks.

Sandra Saar

UT toimetaja

sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit