Kristina Kallas
FOTO: Andres Tennus

Narva muutub aina populaarsemaks

Kolumn

Narva on popiks muutumas. Hipsterid ei ole veel Narva kolinud, sest praegu ei ole Narvas veel selliseid töökohti, mis neid siia meelitaksid – veel ei ole. Aga 2018. aastal on juba vabalava, eesti keele maja, integratsiooni sihtasutus, loomeinkubaator Objekt koos muude sellest asutusest väljakasvavate loovate töökohtadega.

Samuti on ETV+ moodne stuudio ja lõpuks sisekaitseakadeemia õppebaas moodsa ujula ja kaasaegse arhitektuuriga hoonega. Need töökohad peaksid juba küll esimese põlvkonna hipstereid Narva meelitama.

Aastaid toimetas Tartu ülikool Narvas üksi. TÜ Narva kolledž on vaieldamatult Narva üks märgilisi asutusi: selle järgi tunnevad Narvat mitte ainult eestimaalased, vaid tuntus on ka piiridest kaugemal nii läänes kui idas. Tartu ülikool toimetas Narvas ligi 20 aastat vastutuult rühkides: alates 1990. aastatest on linn majanduslikult kokku tõmbunud, linnast kolisid välja tänapäevased töökohad ja koos nendega ka nooremad põlvkonnad.

Praegu on Narva elanikkond üks vanuseliselt vanemaid Eestis. Ülikooli loomine sellissesse linna võis tunduda äärmiselt läbimõtlematu ja perspektiivitu. Kuid ju nägid Tartu ülikooli juhid Narvas midagi, mida teised ei märganud – Narvas on peidus meeletu arenguvõimalus.

Kui arvata välja venekeelne kogukond, mis veel kuni viimase ajani tähendas eestlaste jaoks pigem probleemi kui Narva tugevust, on Narva köitev puhtalt juba oma asukoha tõttu. Kultuuride kokkupuutepunktid on ajaloos olnud ikka need kohad, kus kas luuakse uusi tähendusi, kus tekib uuenduslikkus või kus peetakse koledaid sõdu. Narva on näinud oma pika ajaloo jooksul mõlemat.

Kuid Narvas elades on täna tunda n-ö Narva ajastu saabumist. Narva on muutunud popiks, sest olla teistmoodi, olla kuskil «ääres», olla mitmekihiline ja -tahuline ning seega ka eriline, on praegu tegutsemisikka jõudva põlvkonna jaoks tähtis. Tartu ülikoolita ei oleks Narva ajastu tõenäoliselt saabunud, või siis vähemalt mitte nii ruttu. TÜ pani Narva Eesti ja maailma kaardile.

Nüüd hingab ülikool korra sügavalt sisse, vaatab korraks tagasi möödunud 20 aastasele tööle Narvas ja alustab uue hooga. Seekord juba tõeliselt kõrgel tasemel rahvusvahelise tudengkonnaga rahvusvahelise kõrgharidusasutusena. Sellel aastal õppis meil 15 välistudengit, suvel õpib vene keelt 74 välismaalast Prantsusmaalt, Rootsist ja USA-st ning järgmisel aastal alustab tasemeõppes ligi 20 välistudengit.

Peagi näeme, kuidas ka kõik teised algatajad hakkavad Narvas meie eeskujul piiridest kaugemale sihtima.   

Kristina Kallas

TÜ Narva kolledži direktor

Jaga artiklit

Märksõnad

Kristina Kallas, Narva