UT ajakiri uuris kolleegidelt, missugune töökaaslane on rektoriks kandideerinud professor Margit Sutrop, kes on TÜ eetikakeskuse juhataja ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan. Professorit peetakse innustavaks ja oma töötajaid tunnustavaks juhiks.

TÜ eetikakeskuse kolumnist-toimetaja Tiia Kõnnussaar on enam kui kahe aasta jooksul näinud Margit Sutropi kui juhi ja kolleegi tööstiili üsna lähedalt. «Esimesed märksõnad, mis pähe tulevad, on palju usaldust ja vabadust, innustavad koosolekud ja avar vaade maailma asjadele,» kirjeldab Kõnnussaar.

Tema sõnul töötab ka nende meeskond kui kellavärk: asjad saavad tehtud, eetikakeskuse konverentside ja seminaride korraldust on mitmelt poolt tunnustatud, raamatud ilmuvad ja teadustööd edenevad. «Margitil on oskus valida oma meeskonda võimekaid töötajaid, näha inimeste tugevaid külgi ja neile panustada. Üksteist toetatakse ja asju aetakse koos ning hea meeskonnatunnetus ilmneb selleski, et üksteise jaoks ollakse valmis täitma ka väiksemaid ülesandeid.» Tema sõnul loob see inimeste vahel suure usalduse ja julguse võtta ette esiotsa kaelamurdvana näivaid ülesandeid.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi juhataja Klaarika Marton räägib, et Sutrop on särav, innustav ja ainulaadne isiksus, kes jätab jälje igasse inimesesse, kes puutub temaga vähemal või rohkemal määral kokku. «Margit on ise öelnud, et ta on kuulus rööprähkleja, ja selles on tal õigus. Tema võimet teha korraga mitut asja on tähele pannud kõik tema kolleegid, lähedased ja sõbrad.» Marton lisab, et Sutropi töövõime ja -tahe on eeskuju ja sihiseadja paljudele kolleegidele.

Soov muuta maailma

Marton arvab, et Sutropi enda mootor tundub olevat soov muuta maailma. «Teda käivitavad teistele võimatuna näivad väljakutsed. Kui öelda talle, et mingit asja ei saa teha või pole võimalik saavutada, siis saab sellest tema järgmine sihtmärk.» Juhataja arvates on hämmastav, kuidas Sutrop suudab mõelda teistest mitu sammu ettepoole, näha ette asjade käiku ja ennetada seeläbi tõrkeid protsessis.

«Margitile meeldib nihutada piire, luua uusi tavasid. On tore vaadata, kuidas uued ideed, nii enda kui ka teiste omad, tema silmad särama panevad. Ta on väga vastuvõtlik ka teiste meeskonnaliikmete ideedele – seegi on juhtide juures tihti haruldane omadus,» kirjeldab Marton.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan Riho Altnurme on Sutropiga koostööd teinud ka varem – nii eetikakeskuses kui ka dekaanina –, kuid lähemalt on ta teda kolleegina õppinud tundma viimase aasta jooksul. «Ta on väga energiline ja tegus ning tal on võime tegeleda paljude asjadega korraga.»

Altnurme sõnul eksivad need, kes arvavad, et Sutrop on pidevalt hõivatud administreerimisega. «Arvukate teadusgrantide taotlemine ja täitmine nõuab mõttetihedat tööd. Doktorante juhendab ta isiklikult. Kui Margit aega saab, siis sekkub ta ka asjadesse, mis ei ole kuidagi tema otsesed tööülesanded,» räägib Altnurme.

Ideede väljamõtlemine ja kaasamine

Teadusprodekaani sõnul on ideede väljamõtlemine Sutropi tugev külg, kuid sealsamas ei tunnista ta ainult iseenda ideid õigeks. «Temaga arutlemine on kindlasti mõistlik ja viljakas tegevus. Huvitava üksikasjana võib ka mainida, et Margit on viljakas kirjasaatja. Haruharva võtab ta telefoni teel ühendust, see-eest saadab ta ise väga tihti e-kirju ja vastab neile samuti kiiresti.»

TÜ üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm kirjeldab Sutropit järgnevalt: ta on eeskuju nii teadlase, juhi kui ka inimesena ning tema võimekus näha süsteeme terviklikult, maailma sobituvalt ja strateegiliselt on innustav. «Tema oskus küsida «miks?» seal, kus teised seda ei tee, on erakordne. Minu isiklik koostöö temaga on jäänud küll napiks, kuid tagasiside kõigist üliõpilaskogudest, komisjonidest ja inimestelt on olnud väga hea.»

Alunurme sõnul annab Sutrop võimaluse rääkida kaasa olulistel teemadel ja tal on oskus toimida nii, et kõik tunnevad, et nende häält on kuuldud. «Seejärel oskab ta võtta teabe ja panna sellest kokku süsteemsed lahendused keerulistele probleemidele. Äge!»

Esimehele meenub Sutropi puhul seik, kus Alunurm võttis senatis dekaanide töökoormuse kohta sõna ning selgus, et ta ei olnud kõiki üksikasju oma sõnavõtus päris täpselt läbi mõelnud ning tabas seetõttu naelapeast mööda. «Professor Sutrop veetis seepeale minuga 40 minutit vesteldes, et selgitada välja mu seisukoha tagamaad ja anda ülevaade dekaanide töökorralduse eripäradest.»

Kuid Sutrop ei piirdunud vaid sellega: tänu tema tarmukusele korraldati üliõpilasesindusele vastav kohtumine dekaanidega, et rääkida tudengite muredest. «Peale selle algatas professor Sutrop korrapärased kohtumised tudengitega oma valdkonnas. Täiesti uskumatu, kuidas ühest niidist hargnes veel terve rida häid tagajärgi,» sõnab Alunurm.