Alar Sepp on esimeste ametisoldud kuude jooksul kohtunud mitmeid kordi TÜ raamatukogu töötajatega, sest nende töötingimused on remondi järel muutunud halvemaks.
FOTO: Andres Tennus

Alar Sepp: ametiühingul on ülikoolis kindel roll inimlikkuse valvekoerana

Intervjuu

Sellest aastast tegutseb Tartu ülikooli ametiühingu esimehena organisatsiooniga pikalt seotud olnud Alar Sepp, kelle sõnul on nüüdisaja oludes aina olulisem pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töötajate rahulolule.

Miks otsustasite Tartu ülikooli ametiühingu esimeheks kandideerida?

Olin juba üliõpilasena ametiühingu liikumises 1984. aastast. Tollal oli tegu massiorganisatsiooniga, kuhu kuulusid kõik Tartu ülikooli töötajad ja tudengid. 1994. aastal Eesti taasiseseisvumise järel valiti mind uuenenud ametiühingus TÜ arstiteaduskonna ametiühingu esimeheks. Seega on mul pikk liikmeks oleku staaž ja kui eelmise aasta lõpus vabanes juhatuse esimehe koht, siis see pakkus mulle huvi.

Olen ka organisatsioonikäitumise magister ja soovin uuendada ametiühingut nii, et see suudaks vastata 21. sajandi väljakutsetele: digitaliseerimine, töökohtade vähenemine, üleilmastumise väljakutsed ja säästev areng.

Mida kujutab endast ametiühingu esimehe töö?

Minu jaoks on esimesed kuud möödunud projektide algatamise, läbirääkimiste ja koosolekute juhtimise vormis. Töö meenutab paljuski sama, mida olen varem teinud eraettevõttes juhina töötades. Praegu on olnud inimestega rääkimist rohkem.

Muuhulgas olen palju kohtunud Tartu ülikooli raamatukogu töötajatega, sest nende töötingimused on pooleli oleva remondi tagajärjel muutunud halvemaks ning nende tagasi normaalseks saamine nõuab juhtkonna ja töökeskkonna eest vastutavate töötajate ühiseid jõupingutusi. Lähiajal on plaanis määrata töökeskkonnas õhus oleva tolmu hulk ja koostis.

Peale selle tuleb ka riskianalüüs uuesti teha, määratleda töökeskkonna ohutegurid ning leppida samal ajal kokku vastavate meetmete ja tegevuste kavades. Näiteks olen saanud kopsukliiniku juhataja pulmonoloogia professor Alan Altraja lahkel abil olulist teavet respiraatorite tüüpide kohta ja seetõttu oskame paremini soovitada, missuguseid peaksid kasutama raamatukogu töötajad, et ennast kaitsta. Praegu oodatakse juhtkonnalt otsuseid nende tegevuste rahastamise kohta.

Kõik peab saama tehtud nii, et oleks arvestatud töötajate inimliku ja tervisliku poolega ning lõpuks ka töötervise- ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustustega. Me ei saa istuda, käed rüpes, ja korrata, et ehitaja tegi praaki.

Missugust lisaväärtust annab ametiühing ülikoolile?

TÜ raamatukogu näitel toetame ülikooli õigete valikute tegemisel. Valed valikud on ebaeetilised, ebapädevad, ebatervislikud ja majanduslikus mõttes kulukad. Ilmselt oli vale lasta inimestel raamatukogus remondi ajal edasi töötada, kuna remont jäi venima. Pean rõhutama, et sellised valikud ei ole jätkusuutlikud ega säästvad: pean siinkohal silmas just inimeste tervise säästmist, sest see on uuema töötervise ja tööpsühholoogia alus. Kõigi otsuste langetamisel peaks arvestama inimeste tööheaoluga. Arvan, et sellisel töötervisealasel mõtlemisel on ülikoolis veel arenguruumi ja seega on meil ametiühinguna kindel roll inimlikkuse valvekoerana.

Ametiühingul on üle kahesaja liikme. Miks on oluline olla osa ametiühingust, mida see liikmetele annab?

See annab väga palju erinevaid võimalusi. Näiteks saavad liikmed organisatsiooni- ja juhtimiskogemusi, osaledes ametiühingu juhatuses, projektides ja olles usaldusisik. Kui ei ole aega osaleda n-ö raskemas igapäevases ametühingu töös, siis saab toetada ühingut liikmemaksude maksmise, üldkoosolekutel ja koosviibimistel osalemisega või tulles kaasa koolitustele ja õppereisidele.

Meie eesmärk ja põhiidee on asjade koos tegemine ja selle kaudu arenemine nii isikuna iseenda jaoks kui ka Tartu ülikooli kui asutuse jaoks. Siht on saavutada võimalikult head töötingimused ja palgatase, mis on tööpanuse ja akadeemilise asutuse väärilised.

Millega ametiühingus iga päev tegeletakse?

Igapäevane töö on enamasti e-vahendite kaudu liikmetega suhtlemine: kahe kuuga olen saanud üle tuhande e-kirja ja olen neile kõigile ka vastanud. Peale selle valmistan ette juhatuse koosolekuid ja korraldan neid, kohtun ülikooli eri tasemete juhtide ja töötajatega – peamiselt on tegu suhtlemise ja veel kord suhtlemisega.

Tegeleme ka uute projektide algatamise ja koostööpartnerite otsimisega. Näiteks oleme Nordplus programmi raames esitanud koos kuue koostööpartneriga Skandinaaviast ja Baltikumist taotluse rahastuse saamiseks.

Suhtleme ka stipendiumitele kandideerivate üliõpilastega. Kuid kõige rohkem olen mõelnud ülikooli raamatukogu olukorra parandamisele ja panustanud sellele ka vaimset energiat. Selline olukord on lihtsalt kohatu Tartu ülikooli mainega ja väärikusega asutusele.

Olin tudengipõlves raamatukoguga nii kokku kasvanud, et abiellumisaega paika pannes pakkusin vastavale õnnepalee ametnikule isikutunnistusena raamatukogu lugejapiletit. Sain vastuseks: «Noormees, kas teil muud dokumenti ei ole?» Ei olnud seni vajanud, sest raamatukogu pilet oli fotoga varustatud ja kasutusel iga päev.

Missuguste küsimuste ja probleemidega võib ametiühingu poole pöörduda?

Meie poole võib pöörduda iga ülikooli töötaja ja tudeng, kes näeb või kogeb ülikooli igapäevaelus ebaõiglust. Töökeskkonna teemad on nüüdisajal rohkem psühholoogilist laadi, vaimses mõttes ülekoormus ja ülepinged, mis tekivad iseloomude sobimatusest ning pingetest juhi ja alluva vahel. Juhid peavad hoolitsema alluvate teavitamise eest ja leidma aega probleeme lahendada.

Muidugi tegutseme meie koos juhtkonna ja töötajatega ning oleme rohkem mentori rollis. Usaldusisikud ja ametiühing aitavad kaasa sellele, et töösuhetes nõrgemas positsioonis olevate töötajate õigusi jalge alla ei tallataks.

Missugune on teie arvates ametiühingu roll praeguses Tartu ülikoolis?

TÜ ametiühing koondab professoreid, teadustöötajaid, lektoreid ja teisi kõrghariduse ning eriharidusega töötajaid. Sellisel ametiühingul on palju võimalusi olla eesrinnas kogu ametiühingu liikumises Eestis ning laiemalt kogu Euroopas ja maailmas. TÜ ametiühing peaks olema eestkõneleja rollis Eesti ühiskonna arendamisel tasemele, mida näeme teistes Euroopa heaoluriikides.

Partnerina peame olema kaalutlevad ja teadusasutusele iseloomulikult sitked oma eesmärke ellu viies. Meie põhiväärtusena pakub koostöö head võimalused läbirääkimisteks igat tüüpi asutuste ja igat moodi mõtlevate inimestega. Püüame leida võimalusi koostöö tegemiseks ja suhtlemiseks – me ei ole suletud ametiühingu liikumise elevandiluutorni, vaid otsime koos tehes võimalusi olemasoleva ühiskonna parandamiseks. Eesti ei ole veel heaoluriigina valmis, sest ikka on meie hulgas arvamusi, et töötajad peaksid olema vait ja ootama, millal juhid meid n-ö Marsile viivad. Seni, kuni see reis tegelikkuseks saab, peame inimkonnana säilima ja see saab võimalikuks ametiühingu liikumise juhitud koostööga. Mõned juhid ei saa sellest veel aru ja ühiskond maksab valeotsuste tõttu kallist lõivu. Kõige rängemad vead väljenduvad järjest suurenevas tervisekahjustusega töötajate arvus.

Meil puudub vastav koolitus, kuidas töötervist ja tööpsühholoogiat tegelikult kasutada. Albert Schweitzeri järgi on eetika kaastunne. Kui puudub võime tunda kaastunnet, siis hakkavad teised inimesed selle pärast kannatama. Selliseid olukordi on palju, kus suured töökeskkonna probleemid saavad alguse inimlikkuse puudumisest. Me ei ole robotid ja vajame inimlikku sidet, olgu see siis hea sõna või lihtsalt õlalepatsutus.

Kui tihti ametiühingu poole eri küsimustega pöördutakse?

Meie poole pöördutakse sageli alles viimases hädas. See on nagu haigusega: varajane pöördumine annab suuremad võimalused abi saada. Sageli saame alles tagantjärele leida vigu, mida järk-järgult laienenud probleemide puhul tehakse. Lahendajana erineme ülikooli otsestruktuuridest selle poolest, et oleme sõltumatud. Kui meie poole pöördutakse varakult, saame vastata laia lahendusarsenaliga.

Seega, pöörduge meie poole probleemide võimalikult varajases järgus, sest hiljem on asutuse töökeskkonna, sealhulgas töötajate töötervist ja –heaolu taastada palju raskem, kui mitte võimatu.

Kuidas teieni jõuda?

Meie üldandmed on Tartu ülikooli kodulehel. Eesti ametiühingute keskliit loob uut kodulehte ja sellel hakkavad ilmuma ka meie asutuse tegevust kajastavad kirjatööd. Meil on ka Facebookis konto, kus ilmuvad jooksvalt uudised tegevuste ja inimeste kohta. Püüame aina enam levitada teavet meie koosolekute kohta TÜ allasutuste listides ja on võimalik, et ühel hetkel saab ka blogi pidamine oluliseks ametiühingu liikumist kirjeldavaks tegevuseks. Seega püüame järjest enam liikuda ametiühingu poole, mis oleks nähtav ja kättesaadav ka elektrooniliselt.

TÜ ametiühing asutati ülikooli töötajate ja üliõpilaste tarbeks. Nüüdisajal on TÜ-l olemas väga aktiivne tudengkond. Kui palju on või saab ametiühing olla üliõpilaste murede lahendamisel abiks?

Tänases tegevuses osalevad paljud enne taasiseseisvumist ametiühingu liikumises osalenud liikmed. Juurde on tulnud uusi liikmeid, kuid nende osakaal on väiksem kui sooviksime. Uute liikmete saamiseks teeme koostööd TÜ üliõpilaskonnaga ja toetame nende ideid, sealhulgas soodsate lahenduste otsimist doktorantide ja magistrantide stipendiumiteemale.

Tudengid ei ole meile ammu tähelepanu pööranud, nagu ka meie pole nendega eriti arvestanud. Kavatseme juba käesoleval aastal toetada üliõpilaste tasemetööde koostamist teemadel, mis huvitavad ametiühingut – selleks soovime pakkuda stipendiumeid. Koostöö TÜ üliõpilaskonnaga süveneb veelgi, sest oleme pidevate kontaktide asjus praeguse juhi Reelika Alunurmega juba kokku leppinud. Peame mõlemad iseenesest mõistetavaks, et endised TÜ üliõpilaskonna liikmed võivad ülikooli tööle jäädes ning magistri- või doktoriõppes jätkates meie liikmeks astuda.

Ametiühingud korraldavad mõnikord ka proteste. Kas TÜ ametiühingu ajaloos on ette tulnud, et ühingu liikmed on millegi vastu protestinud?

Akadeemilise taustaga ametiühinguna oleme protestide puhul tagasihoidlikud. Isiklikult toetan vajadusel protestide kasutamist, eriti juhul kui tegemist on inimeste õiguste jalge alla tampimisega. Enam ei ole meil võimalust pugeda n-ö Moskva selja taha ja öelda, et ebainimlikud otsused on tehtud kaugel ja neid on teinud võõra võimu esindajad. Oleme ise oma Eestis peremehed ja peame juhtidena tegema otsuseid, mis oleksid ka inimlikud ja töötajaid võimalikult vähe kahjustavad. Vajadusel peame tegutsema ja ebaõiglase mängu katkestama.

Eestis peaks tegema tarku ja inimlikke otsuseid isegi siis, kui see on seotud suurte raskustega. Inimesed on meie kõige kallim vara ja nende usalduse kaotusega kaotame asutuse töösuhete tasakaalu, mis võib suures plaanis viia uppi kogu Eesti ühiskonna tasakaalu. Teades seda, proovime hoida tasakaalu ja pakume kaitset ebaõigluse eest, eelistades koostööd vastuolule.

Missuguste teemadega tuleks teie arvates ülikoolis varasemast enam tegeleda?

Töökeskkonna teema on väga päevakorras. Tööstressiga toimetulek on samuti paljude töötajate mure. Tõhus suhtlemine ja inimlik lähenemine juhtimisele ning sellega töötajate kindlustunde suurendamine – need peaksid olema tulevikuteemad ajal, mil kogu maailmas kasvab ebakindlus.

Panen kõigile südamele, et ärge jääge oma probleemidega «tulle magama». Otsige ametiühing üles ja tulge meile näiteks külla avatud uste päevadel, mis toimuvad aprillis tudengipäevade eel, nende ajal ja järel. Ootame ka üliõpilastest töövarje ja praktikante.


ALAR SEPP

  • Lõpetas 1992. aastal TÜ arstiteaduskonna ravi eriala.
  • Lõpetas 2004. aastal TLÜ organisatsioonikäitumise magistriõppe.
  • On praegu Tampere ülikooli üldmeditsiini doktorant, sel õppeaastal on täiendanud end Helsingi ülikoolis.
  • 1992–2001 – TÜ tervishoiu instituudis assistent.
  • 2002–2004 – piirivalveameti tervishoiuspetsialist ja tervishoiu osakonna juhataja.
  • 2004–2006 sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika üksuse juht.
  • 2006–2007 Balu tervishoiuteenused OÜ tegevjuht.
  • 2008–2016 Tallinna tervishoiu kõrgkooli lektor.
  • Alates 2017 TÜ ametiühingu juhatuse esimees.
  • Kuulub 1988. aastast korporatsiooni Sakala.

Merilyn Säde

UT peatoimetaja
merilyn.sade [at] ut.ee

Jaga artiklit