Tartu ülikoolis on aasta aega tegutsenud infoühiskonna keskus, mis paneb erinevate erialade inimesed koostööd tegema. 

Infoühiskonna keskuse idee sai alguse aasta tagasi, mil IT-õiguse toonane programmi­juht Helen Eenmaa-Dimitrieva tegi ülikooli arengufondile taotluse, et luua erialadevaheline infoühiskonna keskus. 

Sellest taotlusest, mis sai ülikooli arengufondilt rahastuse, kasvas esialgsetest plaanidest välja palju mahukam ja laiapõhjalisem keskus.

Keskuse praegune juht on meediauuringute professor Andra Siibak, kes rääkis, et keskusesse on kaasatud kõik ülikooli neli valdkonda – kokku 22 erineva eriala inimesed, kes tegelevad mingi nurga alt infoühiskonna mõtestamisega või nende nähtuste uurimisega. 

Eelkõige on keskus mõeldud kui erialadevaheline pädevuskeskus, mis tegeleb ka õppe- ja teadustegevusega. Keskuse eesmärk on teha ja taotleda ühiseid teadusprojekte. 

Peale selle on infoühiskonna keskuse keskne eesmärk pakkuda Eesti riigile vajalikku pädevust, mida erinevates valdkondades võiks infoühiskonnaga seotud nähtuste uurimiseks vaja minna. 

Tutvumisaasta

Siibak rääkis, et esimene aasta, mil keskus tegutsenud on, on olnud eelkõige sidemete sõlmimise ja üksteisega tutvumise aasta. Ühtegi suurt uurimisprojekti pole veel kirjutatud, aga plaan on seda järgmisel aastal teha. 

Siibaku sõnul on inimesi alati keeruline kaasata. Inimesed peavad uuteks ettevõtmisteks aega leidma. Peale selle tuleb kirjut seltskonda ka innustada koos olema ja koos mõtlema ning sealt ka edasi astuma, et tegelik koostöö sünniks. 

Hetkeseisuga on päris paljud inimesed leidnud, et infoühiskonna keskus on midagi sellist, millesse tasub oma aega ja energiat panustada. 

Praegu korraldab keskus erialadevahelist artiklite kirjutamise konkurssi, kuhu laekus 18 erinevat projektiideed. Kuus neist said motivatsioonitoetuse, et artiklid mai lõpuks valmis kirjutada. 

Konkursi üks nõudeid oli see, et artikkel tuleb kirjutada koostöös mõne teise eriala inimesega. Seega kirjutavadki näiteks sotsioloogid koos peremeditsiini keskuse inimestega, politoloogid semiootikutega jne. 

 Selline erialadevahelise koostöö punkt oli sees selleks, et soodustada ja toetada üksteise tundma õppimist, tekitada huvi selle vastu, mida teised infoühiskonnaga tegelevad uurijad oma valdkonnas teevad, ning luua võimalus üksteisele vajalikud olla.  

Siibak rääkis, et alguses oli  vaja erinevate teadlaste vahel tõlgiks olla. Paljuski huvitavad keskuse liikmeid samad teemad, aga viis, kuidas erinevad erialad probleemidest räägivad, on erinev. 

«Me kasutame teistsuguseid sõnu, kui meie kõrval oleva teadusharu inimesed. Seega ongi esimese poolaasta tegevus püüd panna neid rääkima samade sõnadega samadest asjadest,» lausus Siibak.

Korra kuus korraldab infoühiskonna keskus ka veebiseminare, mille eesmärk on Siibaku sõnul ühest küljest tutvustada teemasid, millega keskuses toimetavad inimesed tegelevad, aga teisest küljest püütakse võtta sõna teemadel, mis on päevakajalised ja võiksid laiemale üldsusele huvi pakkuda. 

Tõejärgne ühiskond

Veebruarikuu Webinaril arutasid saatekülalised näiteks niinimetatud tõejärgse ühiskonna teemal: mida üldse tähendab tõejärgne ühiskond, kuidas peaksime seda mõistma, millist mõju avaldab tõejärgne ühiskond Eesti, Euroopa või maailma poliitika kujundamisel. 

Külas olid professor Marju Lauristin ja professor Vello Pettai.  Webinare kantakse otse üle ka Postimehes ja Novaatoris. 

Siibak usub, et veebiseminarid võiksid olla huvipakkuvad suhteliselt laiale inimeste rühmale. Miks mitte ka ühiskonnaõpetuse- ja ajalooõpetajatele, kes võiksid kasutada Webinare gümnaasiumi­õpilastele mõeldes. 

Kuna gümnaasiumis on uurimistöö kohustuslik, siis näiteks privaatsuse ja eetika teema, millele keskendub keskuse märtsi webinar, on Siibaku hinnangul punkt, millele gümnaasiumis uurimistööd läbi viies siiani väga palju tähelepanu ei pöörata, kuigi on väga oluline, et alustav uurija aduks oma rolli ja vastutust, kui ta mingit uurimistööd tegema läheb. 

Aprilli lõpus aitab keskus vahendada Oxfordi ülikooli õppejõudude kursust Tartu ülikoolis. Kursus on kolmepäevane ja toimub 28.–30. aprillil ning seda võivad võtta nii erinevate astmete tudengid kui ka õppejõud. 

Üksikasjalikumalt käsitletakse kursusel e-demokraatia ja e-valitsemise teemat, mida Oxfordi teadlased on Eesti kontekstis uurinud. 

Siibak usub, et viis, kuidas Oxfordis loenguid antakse, on teistsugune kui meil. Näiteks tehakse ka nädalavahetusel, mil kursust Tartu ülikoolis loetakse, simulatsioonimänge. 

18.-21. oktoobrini toimub Tartus aga Maailma Internetiuurijate assotsiatsiooni (AoIR) aastakongress AoIR 2017, mille kohalik peakorraldaja on samuti Andra Siibak. 

Kongressi korraldatakse koostöös ühiskonnateaduste instituudi ja infoühiskonna keskusega. 

Siibak rääkis, et AoIR on siiani maailma suurim multidistsiplinaarne internetiuurijate võrgustik, mis on pühendunud oma tegevuses internetiuuringute suuna arendamisele ja erialade­vahelisuse suurendamisele. 

Organisatsiooni kuulub enam kui 5000 aktiivset liiget kõikjalt maailmast. Ainuke koht, kus organisatsioonil liikmeid ei ole, on Antarktika. 

2017. aasta aastakongressi teema on «Võrgustunud avalikkused». Konverentsi üks peaesinejaid on professor Andrew Chadwick Royal Halloway Londoni ülikoolist, kes on üks maailma tunnustatumaid ja enim tsiteeritumaid uurijaid, kes on keskendunud internetis leviva poliitilise diskursuse, võimu ja kaasamise teemade uurimisele.  

Tartus toimuv konverents on organisatsiooni jaoks järjekorras kaheksateistkümnes. Sellega, et kongress Eestis toimuks, nägi Siibak vaeva kolm aastat. 

Suurkonverentsi Eestisse toomine pole aga sugugi lihtne, kuna maailma mastaabis on Eesti ja Tartu siiski väga väike ja raskesti ligipääsetav piirkond. 

Veel kunagi varem pole AoIR-i aastakongress toimunud nii väikeses riigis, nii tillukeses linnas ja nii kaugel idas kui seekord. 

Tavaliselt toimuvad kongressid suurlinnades, nagu Chicago, Brisbane või Toronto. 

E-eesti kuulsus 

Siibak usub, et konverentsi Eestisse tuleku põhjuseks on meie e-Eesti kuulsus, kuna igapäevaselt infoühiskonna ja internetiteemadega tegelevad teadlased on huvitatud oma silmaga nägemisest, kuidas meil asjad toimivad.

«Ma usun, et Tartu ülikooli infoühiskonna keskusest võiks saada samalaadne kõrgetasemeline kompetentsi-ja teaduskeskus kui Oxfordi interneti instituut,» lausus Siibak. 

«Leian, et head eeskujud ning kõrged eesmärgid on olulised, aitamaks infoühiskonna keskusel saavutada oma tõeline potentsiaal,» lisas ta.

Valik infoühiskonna keskuse tegevusi:

14. märts: Keskuse veebiseminar «Privaatsus ja eetika infoühiskonna uurimisel»

30. märts -01. aprill:  Interdistsiplinaarne häkaton «tõejärgse ühiskonna» teemadel, Sparki demokeskuses

3.- 4. aprill: Andmeanalüüsi intensiivkoolitus õppejõududele ja doktorantidele

10. aprill:  Andmekaitse ja privaatsuse teemadele keskendunud teadusseminar koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga 

28.-30 aprill: Oxfordi Ülikooli teadlaste intensiivkursus tänapäeva infoühiskonnaga kaasnevatest nähtustest

18.-21. oktoobril: AoIR 2017 konverents «Võrgustunud avalikkused»

Vaata lisa: http://utcis.ut.ee/