Matti Raudjärv (vasakul ääres) kolleegidega väljasõidul Tbilisi lähistel olevatele mägedele.
FOTO: erakogu

Georgia ülikoolides õppe- ja teadustööl

Reisikiri

Viibisin eelmise aasta 13. oktoobrist kuni 14. novembrini Euroopa Liidu 7. raamprogrammi Marie Curie aktsiooni toetusel Georgia ülikoolides järjekordsel õppe- ja teadustööl. Peamiselt olin küll Georgia tehnikaülikooli (GTÜ) insenerimajanduse osakonnas, kuid samuti Kutaisi riiklikus ülikoolis, Telavi riiklikus ülikoolis ning Tbilisi riiklikus ülikoolis.

Peale õppe- ja teadustegevuse oli vabal ajal võimalus põgusalt ka Georgiaga tutvuda – hoolimata ajanappusest on see suurepärane: nii inimesed, tavad, ühiskond, majandus, ajalugu kui ka loodus.

Kogu tegevus Georgias oli pühendatud majanduspoliitika erinevatele valdkondadele, kuid kõrvale ei jäänud ka juba hulk aastaid maailma riikide ja nende majanduste jaoks sellised päevakohased teemad nagu teenused ja teenindusühiskond ning «Majandus 4.0, Tööstus 4.0, Energeetika 4.0, Kaubandus 4.0 jt» koos uuenduslikkuse, digitaliseerimise, tehnoloogiate ja robotiseerimise arengutega. Seda nii avaliku sektori kui ka regionaalse ja kohaliku omavalitsuse poliitika (sh Eestis kavandatud vastavate riigi- ja haldusreformide) kontekstis. 

Konverents majanduse arengust

Esmalt toimus GTÜ insenerimajanduse osakonna korraldamisel järjekordne, neljas rahvusvaheline kahepäevane teaduskonverents GTÜ-s ja Kutaisi RÜ-s teemal «Majanduse arengu rahvuslikud mudelid: eile, täna, homme». Esimesel päeval Tbilisis rääkisin konverentsi plenaaristungil teemal «Eesti fiskaalpoliitika ja maksusüsteem ning selle arengud». Püüdsin anda võimalikult kompleksse ülevaate meie eelarve kujundamisest ja põhimõtetest ning maksusüsteemist, sh riiklikud ja kohalikud maksud; tulumaks füüsilistele ning juriidilistele isikutele, erinevad käibemaksumäärad, aktsiisid, erisoodustused ja nende maksustamine jt.

Peatutud sai ka probleemidel – riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete ning rahastamise tänane ebaselgus; kohalike maksude vähene, pea olematu roll; praegune nn proportsionaalne tulumaks või astmeline tulumaks; meie olukord, et füüsilised isikud on tulumaksust vabastatud, kui nad investeerivad oma kasumi uuesti ettevõttesse; välisettevõtete kasumi väljaviimine Eestist; Eesti maksusüsteemi autonoomsus ja Euroopa Liidu institutsioonid jms.

Kuulajaid huvitas ka see, kuivõrd esineb meil maksupettusi, kuivõrd paistavad poliitikud ja teised nn avaliku elu tegelased Eestis sellega silma ning mida nendega ette võetakse.

Põnevad teemad väitlussaates

Samal päeval oli mul võimalus osaleda ka Georgia eratelekanali Uus Georgia tunniajalises väitlussaates. Arutluse all olid nii majanduse kui poliitika probleemid. Näiteks Euroopa Liidu institutsioonide suur bürokraatialembus ja reformimise vajadus; Lähis-Ida, Aafrika jt piirkondade, sealhulgas mõnede Balkanimaade põgenike tulv Euroopa Liidu riikidesse, nende edasine saatus (sh integratsiooni tegelikkus) ja mõju Euroopa liidu riikidele; suhted Venemaaga; Georgia ja Eesti majandus- ning kaubandussuhted, kõrgkoolide ja üliõpilaste ning õppejõudude koostöö; kultuurisidemed jmt.

Teisel päeval sõitsime Lääne-Georgiasse, kus konverents jätkus Kutaisi RÜ-s. Seal rääkisin üldisemast majanduspoliitikast, samuti kahe riigi ülikoolide koostöö arengutest, sealhulgas Eestis toimuvatest rahvusvahelistest majanduspoliitika teaduskonverentsidest.  

Peale selle andsin ka tavapäraseid loenguid, nõustasin-juhendasin, pidasin seminare jne. Loengud olid ühised nii üliõpilastele kui ka õppejõududele, muu tegevus oli suunatud eeskätt üliõpilastele. Minu loengusari oli rajatud kompleksteemale «Majanduspoliitika alused», mille raames tõin teooria kõrval ka rohkesti näiteid nii Eesti kui Euroopa Liidu majanduspraktikast ning vastavusest majanduse teoreetiliste seisukohtadega.

Loengutes oli kuulajate huvi suur ning küsimusi esitati palju (eriti professorid ja doktorandid). Küsimusi oli pea iga Eesti majanduse valdkonna ja inimeste elu-olu kohta, kusjuures igale küsimusele vastates tuli mõnikord ka põhjendada ja lahti seletada – miks on asjad just nii ja mitte teisiti! Ma ei rääkinud mitte ainult meie edusammudest, vaid ka ebaõigetest, küsitavusi tekitanud otsustest, ebaõnnestumistest ning probleemidest. Selline, meie tegelikkusest tõepärane ülevaade oli kuulajate jaoks igati meelepärane, sest ma ei püüdnud meie tegevusi ja olukorda ei ilustada ega liiga palju kiita. Tegemist oli ju igati intelligentse kuulajaskonnaga ning igasugune nn udujutu ajamine oleks kohe välja paistnud.  

Kohalikest probleemidest

Majanduspoliitikaalased seminarid GTÜ üliõpilastele, mis toimusid viimasel nädalal enne minu lahkumist Georgiast, olid suhteliselt sisukad ning andsid paljudest riigi ja kohalikest probleemidest ning suundumustest üldjuhul piisava ülevaate. Siin võiks vaid mõned nimetada: riigi areng ning inimeste heaolu, Euroopa Liidu liikmelisus ja viisavabadus, väga rikkalik tooraine olemasolu ning viljakad võimalused taimekasvatuse arendamiseks, kuid samal ajal inimeste suhteliselt suur ükskõiksus ning puuduv konkurentsi reguleeriv seadusandlus, kuigi selle järele on suur praktiline vajadus. Samuti näiteks kohatised segadused-ummikud näiteks Tbilisi liikluses ja vastuolu – inimesed on justkui suhteliselt vaesed, aga autode omamine on väga laialdane (eeskätt kasutatud autode omamine; samas pole neid just odav hooldada!). Paljud valdkonnad-ettevõtted pole piisavalt jätkusuutlikud; innovatsiooni oleks rohkem vaja; meist mõnikord erinevad arusaamad säästlikkuse kohta (näiteks vee kokkuhoid, aja kasutamine jms).

Samas ollakse mõnes teadusvaldkonnas maailma esirinnas, näiteks füüsikas ja sellega piirnevatel aladel: Kutaisi lähedale rajatakse ülivõimas rahvusvaheline uurimis- ja arenduskeskus, kuhu koondatakse parimad Georgia füüsikud (kindlasti ka teised) ning koostööd kavandatakse Šveitsis Genfi kõrval asuva CERN-i uurimuskeskusega.

Kohtumistel Georgia ülikoolide üliõpilaste, professorite ja rektoritega jõudsime mõnigi kord seisukohale, et seniste tegevuste kõrval võiksid edaspidi meie viibimised Georgia ülikoolides olla ka pikemaajalised ja mahukamad, näiteks kolm kuni kuus kuud, sealhulgas pikemad õpetamise sarjad, samuti sealsete doktorantide juhendamine, ühised uurimused jms. Arvan, et Georgia on koostööd väärt nii meie ja nende poolt, kui me seda ühiselt soovime. Oleme mõlemad väikesed riigid ja rahvad ning võime kindlasti üksteist igakülgselt toetada ja rikastada.

Matti Raudjärv

TÜ Pärnu kolledži rahvamajanduse dotsent

Jaga artiklit

Märksõnad

Georgia