FOTO: Andres Tennus

Uskumise jõust ja mõjust

Toimetaja

Kui sada aastat tagasi uskusid eestlased, et olemas on Kratt, Metsavana ja näiteks ka Katkuvaim, siis tänapäeval usutakse hoopis UFO-desse, kummitustesse ja teistesse olenditesse. Viimased on tihti sündinud siia ilma kellegi väga fantaasiarikka kujutlusvõime abil.

Kuid uskumisel on suur jõud – inimesed on aastasadu uskunud erinevatesse olenditesse ja sellesse, kuidas end vajadusel nende ja halbade sündmuste eest kaitsta. Sellest räägib ka käesoleva UT teaduslugu: kaitsemaagiast, selle muutumisest ajas ning kaitsemehhanismide olemasolu vajadusest.

Minu arvates on oluline, et inimesed usuksid millessegi. Olgu see siis jumal, eriala, hobid, perekond või nemad ise. Arvan, et kui inimestel on eelkõige usku iseendasse, siis on nad suutelised vastu võtma ükskõik missuguseid väljakutseid ning olema valmis kaitsma end ja oma lähedasi ootamatute ja keeruliste olukordade eest.

Usk on üleüldse üks põnev asi, sest seda on inimestel tegelikult iga päev tarvis. Meie jaoks on oluline, et näiteks tööandja usuks meie võimetesse ning oleks samal ajal ka innustav ja toetav. Muidugi toetavad tihti uskumist tõsiasjad – kuidas on inimene varem eri töökohtadel hakkama saanud, missuguse mulje jätab ta töövestlusel jne. Kuid siiski on sageli selle kõige alus kas või alateadlik usk inimesesse, et ta tõesti saab nende eesolevate ülesannetega hakkama.

On palju hetki ja olukordi, kus meie käitumist juhivad tihti alateadlikult tehtud otsused. Kuidas neid otsuseid mõista või kuidas jõuda arusaamani, et see teatud otsus oligi tehtud alateadvusest tuleneva teabe mõjul? Miks või kuidas see meie alateadvusesse üldse jõudis? Meie alateadvust juhivad väga paljud erinevad varjundid ja kogutud teadmised, mis määravad selle, kes me oleme ja millesse usume.

Käesolevas UT ajakirja teadusloos ütleb folklorist Reet Hiiemäe, et tema arvates ongi seetõttu oluline uurida seda, mida inimesed kardavad ja kuidas end selle eest kaitsevad – see näitab meile, kuidas inimesed erinevates olukordades käituvad ja mis peitub selle taga. Kui meil on seesugused teadmised olemas, siis on võimalik erinevate ühiskonda tabavate kriiside või epideemiate puhul ka oletada, kuidas inimesed käituda võiksid või mis on need sõnumid, mis aitaksid neil selles olukorras paremini hakkama saada.

Meie usu ja alateadvuses tehtud valikute taga peitub seega palju rohkem, kui arvata võime. Kipun arvama, et me ei mõtlegi iga päev tehtud otsuste tagamaade üle nii tihti ning kui me asume neid ühel hetkel analüüsima, avastame, et nii mõnegi otsuse taga peitub kas või tibatilluke usk millessegi. Või peitub seal hoopis midagi muud.

Kuna uskumise jõud on tugev, siis võib-olla võiksimegi vahel oma kiires ajakavas võtta hetke, et mõelda, mis peitub meie uskumiste või otsuste taga. Arvan, et võime nii avastada üsna palju uut ja huvitavat iseenda kohta. Ehk aitab see paremini mõista meie ümber olevaid inimesi ja vähendada näiteks eriarvamuste tekkimist.

Oleme kõik erinevad ja ka meie uskumised on väga erinevad. Arvan, et peaksime sellele varasemast enam tähelepanu pöörama, sest usk millessegi määrab tugevalt inimese ja tema otsuste tagamaad. 

Merilyn Säde

UT peatoimetaja
merilyn.sade [at] ut.ee

Jaga artiklit