Olin äärmiselt üllatunud, kui minister Jaak Aaviksoo helistas mulle viis aastat tagasi ja küsis, kas oleksin nõus astuma Tartu ülikooli nõukogu liikmeks. 

Arvasin, et ta on vist eksinud, sest mul pole kunagi olnud au õppida Tartu ülikoolis, vaid Lapimaa ülikoolis Soomes. Minister Aaviksoo ütles, et just sellepärast ta helistaski, sest ta soovib kokku panna väga mitmekülgse nõukogu, kus on erinevate valdkondade ja taustaga esindajad.

Võtsin tema kutse vastu, sest olles sellel ajal olnud paljude TÜ lõpetanud juristide tööandja Eestis juba üle 15 aasta ja suheldes pidevalt teiste ettevõtjatega, oli mul tekkinud arusaam mõnedest teemadest, mida TÜ võiks arendada. 

Lõputööd, mis on firmadele vajalikud

Näiteks professorid võiksid laiendada oma kontaktvõrku erasektoris ja aidata korraldada tudengite praktikakohti. Professorid võiksid innustada magistrante tegema lõputööd ja kursusetöid teemadel, mis oleksid ettevõtetele vajalikud, sest see võimaldaks magistrandil leida endale selline spetsialiseerumise valdkond, mis annaks talle tööturul konkurentsieelise. 

TÜ võiks koostada kaasajastatud kontaktnimekirja oma vilistlastest ja hakata nendega aktiivselt suhtlema, sest heade ülikoolide vilistlased on igal pool valmis oma alma mater’it toetama ja pakkuma tudengitele näiteks praktikakohtasid. Viimase teemana soovisin, et TÜ turundaks erasektorile oma pädevust ja vahendeid paremini, sest arvasin tollal, et firmad ei tea piisavalt hästi, milleks TÜ oma teadurite ja kaasaegsete laboritega on suuteline.

Teisel aastal käivitasin eeltoodud teemade arendamise jaoks prooviuuringu õigus- ja majandusteaduskonnaga. Pikemalt saime edasi minna majandusteaduskonnaga, kuna Maaja Vadi oli väga tarmukas. 

Hiljem sain aru, et edukas muutus peab hakkama pihta ülevalt ja seda ei saa üritada juurutada ainult rohujuure tasandil. Kolmandal aastal tegi nõukogu esimees Kersti Kaljulaid muudatuse meie tööprotsessi sedasi, et lihtsamad administratiivasjad saadeti eelnevalt liikmetele tutvumiseks ja kui keegi ei soovinud nende kohta sõna võtta, siis me neid koosolekul ei arutanudki, vaid kiitsime kõik korraga heaks. 

Niisugune muudatus oli oluline, sest see võimaldas meil keskenduda rohkem oluliste küsimuste arutelule. Iga nõukogu liige sai samal ajal endale mingi valdkonna järelevalve, alates TÜ eelarvekomisjonist kuni põhikirja uuendamiskomisjonini. 

Selline tööjaotus oli väga hea, sest andis nõukogu liikmetele võimaluse pühenduda kindlale teemale ja anda seal suurem panus. Minu valdkond oli ettevõtlussuhted ja seeläbi sain võimaluse keskenduda ka TÜ arengukavale. 

Mulle oli keegi öelnud, et arengukava jaoks tehakse erinevates komiteedes palju tööd ja lõpptulemus on kompromiss, mida on pisut raske lugeda. Peale valmimist pidi see arengukava pahatihti kuhugi sahtlisse jääma. 

Kolmandal ja neljandal aastal tegime nõukogus arengukavaga palju tööd, ja palusime seda siduda ja ühtlustada paremini ka TÜ tegevus­kavaga, ning ma arvan, et lõpptulemus on selgem, loogilisem ja ka rohkem ettevõtlusesse suunatud kui varem. Peale arengukava vastuvõtmist hakkasime uute otsustusettepanekute puhul tihti küsima seda, kas need on arengu­kavaga kooskõlas. 

Mulle tundub, et uus arengukava ei ole jäänud sahtlisse, vaid sellest on saanud TÜ strateegia, mida viiakse usinalt ellu. Eriti rõõmus olen selle üle, et ettevõtlussuhetele ja ettevõtlikkusele­ pööratakse täna oluliselt rohkem­ tähelepanu kui viis aastat tagasi. Selles osas on kiiduväärt panuse andnud vähemalt ka TÜ arendusprorektor Erik Puura.

Rektori kätte rohkem finantse

Julgustasime rektorit reformima õppekavasid, mille käigus vähem edukad õppekavad kas ühendati teistega või suleti. Seesama tegevus on hetkel käigus ka Soome ülikoolides ja ilmselt ka paljudes teistes ülikoolides üle maailma. 

Suunasime rektori kasutusse ka rohkem finantse, mida tema saab oma parima ära­nägemise järgi kasutada ülikooli arengukava elluviimiseks. Seega osaliselt vähendasime raha proportsionaalset jagamist, mis ei toetanud piisavalt prioriteetide seadmist ja ülikooli arengu­kava elluviimist.

Toetasime rektorit selles, et latti mitte alla lasta ja üritada seega säilitada tudengite arvu olukorras, kus noorte arv nagunii väheneb, mille tõttu ei saa seda vahet ilmselt täita isegi välisüliõpilaste hulga olulise kasvuga. See omakorda viis selleni, et ülikooli struktuure ja personali hulka tuli muuta vastavusse väiksema hulga tudengitega. Tartu ülikool on Baltimaade parim ülikool ning seda mainet peab säilitama ja kasvatama isegi siis, kui lühiajaliselt tasuks vastu võtta palju rohkem tudengeid kui praegu. 

Ülikooli sain esindada mõnel ülikooli enda konverentsil, kuhu mind paluti esinema. Üks huvitav juhtum oli veel: kohtusin neli aastat tagasi Islandi endise välisministri Jón Baldvin Hannibalssoniga Vilniuses. Tema oli see mees, kes tunnustas esimesena Baltimaade iseseisvumist. Ta ilmutas huvi tulla Eestisse ja tulemus oli see, et rektor kutsus ta mõneks kuuks TÜ-sse külalislektoriks.  

Mulle oli ülimalt huvitav kogemus töötada koos väga erineva taustaga inimestega. Nad kõik on väga targad ja pühendunud ning soovisid ülikooli hüvanguks anda endast parima. 

Erilist mainimist on väärt Saima Tiirmaa-Oras, kes tegi väga head tööd nõukogu sekretärina. Ma usun, et nõukogu on teinud head tööd ja ülikooli jaoks häid otsuseid, ning loodan, et uus nõukogu jätkab samas meeskonnatöö vaimus.

Minu soovitused järgmisele nõukogule

1. Hoida töökorda võimalikult tõhusana ja jätta piisavalt aega arutada arengukava, eelarvet ja muid olulisi küsimusi.

2. Kutsuda peaaegu igale nõukogu koosolekule üks väliskülaline, kes võiks teha lühikese, aga hästi ettevalmistatud ettekande. See võib olla näiteks välismaalt naasnud teadlane või tudeng, hea õpetaja, minister, keegi, kellel on huvitav arvamus (neid võiks kutsuda näiteks selle järgi, kes on kirjutanud midagi eriti huvitavat UT ajakirja) jne.

3. Välisliikmetele võiks ülikool teha sissejuhatava tutvustuse ülikooli teaduskondadest, instituutidest ja struktuurist, sest muidu võtab liiga kaua aega, kuni välisliige saab aru, kuidas TÜ töötab.

4. Nõukogu peab omalt poolt aitama kaasa sellele, et TÜ areneks üheks Läänemere piirkonna juhtivaks ülikooliks ja mingites valdkondades isegi kõige paremaks. See eeldab strateegilist nägemust ning sihikindlat arengukava koostamist ja elluviimist. Tulevikus peab olema vähem ruumi proportsionaalsele raha jagamisele ja mitteedukatele õppekavadele/institutsioonidele.

5. Usaldada ülikooli enda valitud rektorit ja toetada teda arengukava koostamises ja eriti selle elluviimises. 

6. Jätkata reformi «Ettevõtlik TÜ» elluviimist.