Vahur Kraft
FOTO: Andres Tennus

Töötasime alma mater’i nimel

Erinumber

Võttes kokku minu erapooliku mulje TÜ nõukogu ja eelarvekomisjoni tööst, alustaksin ümberütlusega Georg Friedrich Parroti kõnest 22. mail 1802. aastal: «[...] ALMA MATER –, kanduge mõttes meie suure maa igasse punkti ja te näete iga oma alamat teid tänamas nende osaks langenud heategude eest. Maaomanik võlgneb teile tänu maksude alandamise eest, literaat kirjanduse edendamise eest, kaupmees ärivabaduse eest, käsitööline tööstuse äratamise eest ja maa­harija, kes oli jäetud ebakindlasse olukorda, teie-teie ei põlga tedagi. Tundke rõõmu oma hoolest, hoolitsusest ja armastusest sündivate kaunite viljade üle – nautige seda, et saate tuua meile õnne.»

Just nii ülevoolavate kujunditega tahan minagi tänada alma mater’it võimaluse eest anda oma panus esimese «uue» TÜ nõukogu viieaastasse tööaega. Ma väga loodan, et oma tegevusega aitasime tuua uut kvaliteeti TÜ juhtimisse: kaasamise ja kaasatuse kaudu, kuulamise ja tähelepanemise abil, rääkimise ja osalemise kaudu, nii otsustusprotsessides kui ka aruteludes laiemalt.

Akadeemiline kolmainsus ehk TÜ nõukogu – vastutades eelarve, majandustegevuse eest –, senat – vastutades ülikooli põhitegevuse eest ehk õpetamise ja teadustegevuse eest – ning rektor – juhtides, täites ja vastutades TÜ igapäevase tegevuse eest ­– moodustavad tasakaalustatud, hästi koos töötava pealisehituse ülikooli ajaloolisele kuuele sambale. Tõsi, see ei tähenda seda, et nimetatud kolme kogu ülesandeid, tööjaotust ja vastutust ei võiks ega peaks tulevikus, kui muutuv keskkond seda soosib, üle ja ümber vaatama, aga see on juba aja ja otstarbekuse küsimus, mis jäägu tulevaste kogude otsustada.

Tõhus juhtimine

Tulles kitsama, st eelarvekomisjoni töö juurde üldisemalt, arvan, et selle loomine, kooskäimine, arutelud ja otsused on olnud avatusele suunatud asutuse tõhusa juhtimise väga hea vahend. See on aidanud lihtsustada nõukogu arutelusid ning andnud ülikooli siseliikmetele ja huvirühmadele võimaluse olla kaasatud ja osaleda otsustusprotsessis.

Ehk on see kogu aidanud kaasa sujuva pingevabama, erinevaid osapooli välistava arutelu- ja otsustuskultuuri toimimisele, võimaldades paremini aru saada tervikpildist ja kogu eelarve kujunemisest ning olles koht, kus esitada oma ettepanekuid n-ö teisele tasandile. 

Oleme eelarvekomisjoni eelarvete aruteludel rõhutanud põhimõtet, et raha on vahend kokkulepitud strateegiate, eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas oleme vajadusel finantsotsuste kaudu saavutanud ka põhimõtete muutusi (erialadevahelisuse tähtsustamine, ainepunktide hinna kujunemine, eelarve kujundamine selgelt määratletud jaotamise valemi abil, tähtsustades erinevaid mõjusid ja abinõusid). 

Toon siinkohal üksikasjalikumalt välja olulised tegevused ja põhimõtted.

  • Pean oluliseks nn kolmeaastast üleminekuaega (tasuliselt õppelt tasuta õppele). Sujuvust, kus rakendati tasakaalustatud, kõiki osapooli arvestavat rahastust suurte strukturaalsete muutuste raames ja universitas’e põhimõtetele kindlaks jäämist (samad hüvitise mahud).
  • Samuti on oluline eelarvete kohandamine uuele, muutunud juhtimisstruktuurile, õiguste-kohustuste tasakaalu leidmine (uuenenud tööjaotus, nõukogu-rektor, valdkondade loomine). Nõukogu seab eelarve põhilised suurusjärgud ja rektor paneb paika üksikasjad. Rektoril on ka suurem vabadus vahendeid vajaduse järgi jaotada ja võimalus arendustegevusi rahastada loodud arengufondi kaudu.
  • Eelarve aruteludes esmane põhimõtete kinnitamine, millele järgneb juba kindlate rahasummade jaotamine teatud jaotusmudelite järgi (valemi ellu rakendamine ja jätkusuutlik kasutamine).
  • TÜ arengukava, rahastuspõhimõtted ning juhtimis- ja struktuurireformi edukas ühildamine ülikooli jätkusuutlikuks arenguks – arengukava tegevusplaanide täielik rahastamine, mille selge fookus on õppekavade reform.
  • Õppetöö rahastamise sidumine tehtud töö mahu ja kvaliteediga ehk prioriteetide ühildamine üliõpilaste vastuvõtu ja arvu muutustega (üliõpilaste arvu kasvu tunnustamine koos asümmeetrilise lähenemisega).
  • Üldkulude katmise struktuuri muutus (teadusrahade osatähtsuse suurenemine samm-sammult).
  • Akadeemiliste üksuste eelisarengu rahastamine võrreldes mitteakadeemiliste üksustega.
  • Kapitalieelarve hoidmine n-ö mõistlikul tasemel, lähtudes TÜ laenukoormuse vähendamise põhimõttest, kuid tehes samas vajalikke investeeringuid.
  • Ülikooli kui terviku kulud on kontrolli all, finantsdistsipliin on koondvaates väga hea, üksused on finantsiliselt võimekamad, rahavood on positiivsed, lubades kõrget aasta­lõpu eelarvepositsiooni.
  • Oleme aidanud kaasa rahaliselt hästi juhitud asutuse tööle.

Tulles tagasi TÜ nõukogu kui terviku tegevuse juurde, oleme loodetavasti seadnud lati algkõrguse (kui spordimõisteid kasutada) piisavalt kõrgeks, et treenimata lati alt läbi joosta, kuid töötades ja panustades on uued kõrgused saavutatavad. Nõukogu liikmena usun ja tean, et oleme tekitanud, loonud ja taasloonud usalduse uue juhtimisstruktuuri ja meie otsuste vastu nii ülikooli sees kui ka väljaspool seda. Kuid usalduse võitmise ja loomise tööd tuleb jätkata ning panustada sellesse igal tunnil, päeval, aastal või isegi dekaadil...

Ülikool ei saa kunagi valmis

Enesekriitiliselt meie tegevusele tagasi vaadates oleks võinud ilmselt enam panustada koos rektori ja finantsjuhiga eelarve põhimõtete kujunemise tutvustamisele nii senatis, valdkondades, instituutides kui ka sisemistes suhtluskanalites, aga siin ongi väljakutse uutele kogudele ja inimestele, sest Tartu ülikool ei saa kunagi valmis...

Lõpetan eelmainitud G. F. Parroti kõne katkendiga: «Nimelt olgu ALMA MATER – meie pühaliku tõotuse tunnistajaks: meie töötasime sinu nimel, sinu armastatud hoones, pühendades kogu oma töö ja anded sellele, mis sina oled seadnud meile ülesandeks – töötada püüdlikult ja truult kasuliku hariduse levitamise heaks. Meie tõotasime austada inimkonda tema kõikides klassides ja ükskõik missugusel kujul, vahet tegemata vaese ja rikka, väeti ja vägeva vahel ja kui, siis vaid selleks, et pühendada vaesele ja väetile suuremat ja südamlikumat tähelepanu. Meie tõotasime, et meie iga samm, iga heategu, mille me pühendame oma rahvale, meenutab meile meie ülesande pühadust.» 

Vivat academia! 

Vahur Kraft

TÜ nõukogu esimees, Sangar AS-i juhatuse esimees

Jaga artiklit