Tööd alustades lähtus nõukogu koosseis eelkõige Tartu ülikooli põhikirjast. Pidades silmas ülikooli rolli nii Eestis kui ka laiemalt, on põhikirjaga antud nõukogu pädevusse ülikooli strateegiliste juhtimisotsuste tegemine, eelarve koostamine ning ka kinnisvaraga seotud otsused. Uudne oli see, et ülikooli pikaajalist arengut ja eelarvet puudutavaid otsuseid hakkas tegema valdavalt väljastpoolt ülikooli tulnud 11-liikmeline nõukogu. 

Algsed kõhklused, kas nõukogu enamuse moodustavad ülikoolivälised liikmed ikka tajuvad ja mõistavad ülikooli vajadusi, ei osutunud vähimalgi määral põhjendatuks. Vastupidi, erinevate eluvaldkondade esindajate väljastpoolt vaade on olnud erapooletu, värskendav ja tasakaalustav nii eelarve põhimõtete kujunemise kui ka uue juhtimisstruktuuri väljatöötamise käigus. Tunnustades eranditult kõiki ülikooliväliseid liikmeid, võib hea näitena tuua esile Helsingi ülikooli endise rektori Kari Raivio praktilised rõhuasetused juhtimisotsuste tegemisel. 

Konstruktiivsed arutelud

Nõukogu otsuste kujunemise käigus toimunud arutelud on olnud konstruktiivsed, eriarvamusi austavad ning see on aidanud koos leida võimaluste piires mõistlikke seisukohti. Sama ütleksin ka senati ja nõukogu vaheliste suhete kohta. Tööd lõpetav ülikooli nõukogu koosseis on olnud valdkondliku esindatuse poolest heas tasakaalus, kuid eks selles osas võib olla ka teisi arvamusi, kuivõrd asjaosalistel on teataval määral erinevad huvid. Nõukogu eduka toimimise eeldus on aga oluline lahendusi võimaldav koostöö erinevate huvide ärakuulamiseks ja arvestamiseks. 

Nõukogu suunis on olnud keskenduda väiksemale arvule tegevusvaldkodadele. Kindlasti võimaldaks see enamat tähelepanu valitud suundadele ning ühtlasi võimaldaks ehk ka tihedamat ja tõhusamat koostööd Eesti ülikoolide vahel. Mõistlik ülikoolidevaheline rollijaotus eeldaks ka kõikide osapoolte kokkulepet ning ühiselt õppekavade ülevaatamist. 

Hoolimata soovitavate muutuste teadvustatud vajadusest ei ole paraku ka viimased aastad andnud siiski tulemust. Küll aga on omapoolse olulise sammuna suutnud ülikool mitmeid väikesemahulisi killustatud õppeaineid ja kohati dubleerivad õppekavasid ühendada kõigil õppeastmetel, mis on ülikooli õppekvaliteeti kindlasti soodsalt toetanud. 

Oluline on olnud nõukogu töö ülikooli eelarve kujundamisel olukorras, kus toimusid ümberkorraldused ülikoolide rahastamis­mudelis. Riikliku koolitustellimuse kadumisega lõppes ülikoolidele ettekirjutus, kui palju ja mis valdkonda peaks üliõpilasi võtma. Seega on eelarveprotsessis olnud oluline muutus tegevustoetuse jaotamisel akadeemiliste üksuste vahel. 

Eelarvest ja kinnisvarast

Eelarve kavandamist on mõjutanud viimastel aastatel ligi veerandi võrra vähenenud üliõpilaste arv. Teisalt on kolme viimase aasta tegevus­toetuse jaotamine olnud suunatud eeskätt tasulise õppe hüvitamiseks ehk teaduskondade seniste eelarvete säilitamiseks. Kogu eelarveprotsess on muutunud ühelt poolt kindlasti mõnevõrra lihtsamaks, kuid vajab jätkuvalt eelarve kujunemisel õppekavade maksumuse hindamist, pidades silmas õppetöö mahte ja kvaliteeti ning tööturu vajadusi ja ülikooli kui terviku strateegilisi positsioone.

Nõukogule on antud voli teha otsuseid ülikooli kinnisvara kohta. Hoolimata põhjalikust eeltööst ja otsustamise aluseks ettevalmistatud eksperthinnangutest vajavad ülikoolile põhitegevuseks mittevajaliku kinnisvara võõrandamise kohta tehtavad otsused veelgi põhjalikumat kaalumist. Korrapäraselt on üle vaadatud ülikooli toimimiseks vajalikud hooned, mille hulgas on ka arvukalt ajaloolise väärtusega varasid. Arutlusel on olnud küsimus, kas ülikool peaks kasutama oma kinnisvara ka tuluteenimise eesmärgil, ning võib-olla on see väärt uuesti läbi arutamist. 

Tuleb nõustuda paljude ülikooliliikmete arvamusega, et nõukogu uus koosseis peaks leidma rohkem aega otseseks suhtluseks allüksustega kas valdkonna või instituudi tasandil, aga miks mitte ka väiksemate huvirühmadega.