4.04.1939–15.04.2016

15. aprillil lahkus meie hulgast Enn Realo – füüsik ja kiirgusohutuse tippspetsialist, pikaaegne füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlane ning keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik.

Realo sündis 4. aprillil 1939. aastal Viljandis. 1957. aastal lõpetas ta hõbemedaliga Türi 1. keskkooli. Samal aastal asus Realo õppima Leningradi külmutustööstuse tehnoloogilisse instituuti, kuid katkestas sealsed õpingud 1958. aastal ning alustas Tartu riiklikus ülikoolis füüsika stuudiumit. Õppimise kõrvalt tegeles ta 1960.–1962. aastal ülikooli eksperimentaalfüüsika kateedris elektroluminestsentsi uuringutega. 1962. aastal alustas Enn füüsika ja astronoomia instituudis (1973. aastast füüsika instituut) stsintillatsiooninähtuste ajasõltuvuste uurimisega ioonsetes kristallides. Sama temaatika jätkus tal peale TRÜ lõpetamist füüsiku-optikuna ja FAI-sse nooremteaduri ametikohale tööle suunamist 1963. aastal.

1966. aastal muutis Realo uurimisainestikku, luues uue töörühma ja alustades Eestis esimesena tööd Mössbaueri spektroskoopia evitamise ja riistvara ehitamisega. 1972. aastal valiti Enn Realo konkursi korras vanemteaduri kohale. 1974. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja tahkiste füüsika erialal ning alates 1976. aastast juhtis Realo FI-s Mössbaueri spektroskoopiaalast teadusteemat. 1978. aastast hakati uurima nanosekundpiirkonna Mössbaueri spektroskoopiat, mis sisaldas resonantskiirguse ajalis-sagedusliku käitumise iseärasuste uurimist neeldumisel, hajumisel ja difraktsioonil. Arendati välja Mössbaueri spektroskoopia kointsidentide ja koherentse kõrgsagedusliku ning astmemodulatsiooni metoodika ja aparatuur ning teostati terviklik uuringute tsükkel. Alates 1988. aastast osales Realo ülijuhtmaterjalide kvadrupolvastastikmõju uurimises.

Enn Realo on koostööd teinud lisaks FI kolleegidele ka Moskva riikliku ülikooli, Kurtšatovi-nimelise AEI, Helsingi tehnikaülikooli, teaduste akadeemia keemia instituudi, ZBI jt uurimisasutustega. Eriti väärivad ära märkimist ajaanalüsaatoriga Mössbaueri difraktomeetri ehitamine ja sellealased uuringud Kurtšatovi-nimelises AEI-s, desintegraatortöötluse mehhanokeemia uuringud, astmeliselt moduleeritud Mössbaueri kiirguse hajumise teooria ja katse arendamine koostöös Helsingi tehnikaülikooli kolleegidega, radiosüsiniku metoodika arendamine (ZBI), keskkonna radioaktiivsuse uuringud ja Eesti gammakaardistamine.

Seoses Tšernobõli tuumakatastroofiga ning sündmuse salastatusega tolleaegses Eestis hakati Enn Realo eestvedamisel sõltumatult uurima, kuidas niisugune õnnetus Eesti keskkonda mõjutas. Uuringute käigus analüüsiti nii radioaktiivse sadestuse paiknemist kui ka migratsiooni keskkonnas.

1994. aastal hakkas Enn Realo Tartu ülikoolis õpetama keskkonnadosimeetria aluste õppeainet. Tema loengud paistsid silma harukordse sisutihedusega. Paljud tänased kiirgusvaldkonna asjatundjad nakatusid kiirguskaitse pisikuga just Realo kursusel. Mainimata ei saa jätta Enn Realo panust uue teadlaste põlvkonna juhendajana – tema toetav, kuid mitte liialt pealetükkiv suhtumine andis võimaluse iseseisvalt mõtlevate ekspertide arenguks.

Lisaks väljapaistvale teadustegevusele osales Enn Realo viimaste aastakümnete jooksul euroopaliku kiirgusohutussüsteemi ülesehitamisel Eestis, andes silmapaistva panuse seadusandlike töörühmade tegevusse. Tema osalusel valmisid nii 1997. kui ka 2004. aasta kiirgusseadused, samuti mitmed valdkonda reguleerivad määrused ja juhendid. Mainimata ei saa jätta Enn Realo tööd erialase terminoloogia loomisel/eestindamisel ja osalemist mitmesuguste ühiskondlike probleemide lahendamisel. Enn Realo osales asjatundjana Paldiski reaktorite komisjonide töös alates 1992. aastast kuni oma surmani.  Samuti oli ta mitmete esimeste kiirgusohutushinnangute koostaja. Lisaks esindas Enn Realo Eestit ka rahvusvahelistes komiteedes: 2005.–2013. aastal oli ta EURATOM-i teaduse ja tehnikakomitee liige ning 2003.–2006. aastal EURATOM-i konsultatiivkomiteede CCE-Fission ja CCE-Fusion liige.

Enn Realo oli Eesti akrediteerimiskeskuse assessor praeguse keskkonnaameti kiirgusosakonna labori, tollal kiirguskeskuse labori, esmase akrediteerimise ajal 2005. aastal. Pärast keskkonnaameti moodustamist 2009. aastal jätkas Realo kiirgusosakonnas tööd nõunikuna. Arvestades Enn Realo teadmisi ja kogemusi oli tema osalus kiirgusosakonna tegemistes mitmekülgne ja laiahaardeline. Alates 2012. aastast juhtis Realo Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames projekti «Eesti kiirgusseire uuendamine», olles kandev jõud kiirgusseirevõrgu uuendamiseks vajalike lahenduste väljapakkumisel. 2014. aastast oli Enn projekti «Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud» järelevalve komitee liige. 2015. aastast osales ta Eesti standardikeskuse tehnilise komitee 28 «Välisõhk ja kiirgusohutus» töös.

Suure panuse andis Realo nii kiirgusosakonna kui ka teiste asutuste töötajate koolitamisel, kattes valdkondi üldistest kiirguskaitsealastest põhiteadmistest kuni spetsiifiliste teemadeni välja. Ta oli alati nõuga toeks erinevate küsimuste ja probleemide lahendamisel, hankides ajakohast erialast teavet, hinnates ning kohandades seda vastavalt olukorrale. Enn Realo südameasi oli saavutada kiirgusohutusalase koolitamise praktiline rakendamine. Realo oli asendamatu asjatundja eri kiirgusolukordade hindamise ja modelleerimise alal.

Keskkonnaamet tunnustas 2012. aastal Enn Realot kuldse teenetemärgiga silmapaistva panuse eest kiirgusvaldkonna arendamisse, tuues esile tema rolli kiirgusohutuse tippeksperdina, kiirguskaitse ja tuumaohutuse alaste õppekavade ettevalmistajana ning kiirgusseaduse ja selle rakendusaktide koostaja ja kaasajastajana.

Enn Realo kolleegid jäävad meenutama tema abivalmidust, harukordset põhjalikkust ja järjekindlust, mida ta iga töö juures ilmutas. Tema professionaalsus ja konstruktiivsus ühendatuna teravmeelse huumori ja eluterve maailmavaatega on eeskujuks valdkonna järelkasvule. Realo oli äärmiste pisiasjadeni kursis kiirguskaitse uusimate nüanssidega, olgu see siis teadusliku või praktilise poole pealt. Muljetavaldava karjääriga samal ajal jõudis ta olla ka tubli isa, kelle peres kasvas viis last. Enn Realo lahkumine on suur kaotus Eesti füüsikale ja kiirguskaitsele.

Mälestavad kolleegid TÜ füüsika instituudist, keskkonnaameti kiirgusosakonnast ja Eesti füüsika seltsist