Doktorantide korraldatud uuringutest selgub, et kuigi ülikooli teadustöötajad ei teadvusta Tartu ülikooli arengukavva kirjapandud väärtusi, järgitakse ja tähtsustatakse neid siiski.

TÜ doktorandid ja magistrandid on juhtimise aines korraldanud viimased viis aastat uuringuid, saamaks teada, missugused on ülikooli töötajate väärtused. Sel aastal korraldasid neli rühma neli uuringut, mille ühine eesmärk oli kaardistada TÜ väärtused teadustöötajate hulgas. Iga rühm valis vabalt kaks valdkonda ja uuring kestis kaks nädalat.

Uuringute põhjal võib öelda, et kõik töötajad peavad arengukavas olevaid väärtusi olulisteks, kuid sealsamas on nende puhul eri probleeme. Küsitletud tõid ühele töörühmale välja järgmised probleemid: teadusraha piiratus, teaduse liigne bürokratiseerimine, suhtluse vähesus, mis takistab koostööd, inimeste ühiskondliku panuse vähene hindamine ja vähene inimkesksus. Väärtustest peeti kõige tähtsamaks teaduspõhisust, akadeemilist vabadust ja avatust.

Majandusteaduse doktorant ja üks uuringu korraldaja, Kristian Pentus ütles, et kõikidest uuringutest kumas läbi, et kõiki põhiväärtusi järgitakse vähemalt mingis osas. See tähendab, et inimeste isiklikud väärtused jaotuvad selgelt ülikooli põhiväärtuste alla. «Inimeste mõtteviis on õige ja väärtused haakuvad ülikooliga, kuid siin on risk, et mingil hetkel võivad inimeste isiklikud väärtused ülikooli väärtustest lahku minna. Praegu sellist olukorda ei ole,» ütles Pentus.

Ülikooli põhiväärtusi ei pruugita teadvustada, sest uuringus osalejad ei osanud neid kõiki täpselt nimetada. «Samas, kui inimestele neid näidata, siis paljud ütlevad, et need on nii lihtsad ja igapäevased, et nad ei mõtlegi sellele. Aga teadvustamine on mingil määral probleem,» rääkis Pentus.

Väärtuste rakendamine töös

Etnoloogia doktorandi Keiu Telve sõnul on positiivne, et inimesed on nõus väärtustega, mis on arengukavas kirjas. «Minu arvates on see hea koht järgmiseks sammuks ehk kuidas neid veel paremini järgida ja igapäevases töös rakendada.» Avatuse ja teaduspõhisuse kohta ütlesid uuringus osalenud, et näiteks rahvusvahelises koostöös nähakse suurt võimalusterohkust. «Öeldi, et ka välistudengeid võiks siia rohkem tulla, kuid paljud osakonnad ei ole valmis võtma sellisel määral välistudengeid vastu ja mõnikord jäädakse natuke üksi,» lisas Telve.

Haridusteaduse doktorant Mirjam Burget ütles samuti, et ka nende rühma uuringust tuli üksijäämine selgelt välja. «Esile tõsteti suhtluspuudus, ja see, et oma murede ja probleemidega jäädakse tihti üksi.»

Keiu Telve lisas, et teadustöö tegemisel viidati rahastusele, mis piirab. «On paratamatu, et uurida saab seda, millele on rahastus. Rahastust saada on aga võrdlemisi keeruline. Uuringust selgus näiteks, et mõnel osakonnal ei ole professoreid ja sel juhul ei kvalifitseeruta ka granti taotlema,» rääkis Telve. Ta lisas, et on väga suur probleem, kui on olemas struktuuriüksus, millel ei ole juhti.

Kui vaadata uuringutulemusi valdkondade kaupa, ütles Mirjam Burget, et näiteks sotsiaalteaduste valdkonnas väärtustatakse väga koostööd ja otsitakse selleks ka võimalusi. «Sotsiaalteaduste valdkonnas peeti ausust väga oluliseks just seetõttu, et nende tulemuste ja andmetega on suurem võimalus manipuleerida, aga näiteks loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arvati, et neil ei ole sellega probleeme,» lisas Burget.

Keiu Telve ütles, et majandusteaduskonnas tuli väga tugevalt esile vastutus ühiskonna ees. «Oli näha, et teadlased on suunatud ühiskonnale ja nad näevad end kui asjatundjaid, kes vastutavad. Nähakse oma vajalikkust ja seda, et oluline on osaleda ka väljaspool ülikooli,» kirjeldas Telve.

Samuti paistis positiivsena silma, et kui inimestelt küsiti, mis on nende teadustööga seotud väärtused, siis ei pidanud enamus inimesi kaua mõtlema. «Nad vastasid kohe, mis väärtused neil on seoses teadustööga. See näitab, et ülikooli töötajatel on enda jaoks olulised väärtused kusagil ajusopis kogu aeg olemas,» lisas Kristian Pentus.

Keiu Telve sõnul olid inimesed oma sõnades üsna üksmeelsed aga selle puhul, missugused väärtused peaksid ülikoolis olema. «Kui minna samm edasi ja uurida, et millised neist väärtustest on iga päev kasutusel, siis tekivad probleemid.» Näiteks on ülikooli põhiväärtustena kirjas avatus ja koostöö, kuid sealsamas eeldatakse, et viimasega tegeletakse vabast ajast. «Kui töökoormused on suured, siis tekib küsimus, kelle jaoks ma teen koostööd? Sõidan näiteks Tallinnasse, istun komisjonis ja kaotan ühe päeva teadustööst ja kui see on tegelikult väärtus, mida ei väärtustata, siis tekib siin vastuolu,» rääkis Telve.

Ükskõiksus uuringu suhtes

Kuna uuringut on viis aastat korraldatud, siis kattusid paljud vastajad ja seetõttu ei olnud paljud neist ka huvitatud uuringus osalemisest. «Paljud teadsid, et nad on eelnevatel aastatel juba vastanud ja et nende arvamus on kusagil juba kirjas, seega oli raskusi valimi kokkusaamisega,» sõnas haridusteaduse instituudi doktorant Mirjam Burget.

Samas oli ka neid valdkondi ja instituute, kus oli väga positiivne meelestatus uuringus osaleda. Etnoloogia doktorant Keiu Telve ütles, et nende rühm uuris maailma keelte ja kultuuride kolledžit ja seal oldi igati valmis küsimustele vastama. «Oli näha, et nad ei olnud uuringuga varasematel aastatel n-ö ära koormatud. Majandusteaduskonnast oli näiteks palju keerulisem vastajaid leida,» ütles Telve.

Majandusteaduskonna doktorant Kristian Pentus lisas, et majandusteaduskonnast vastati mitmeid kordi, et nad on juba varem uuringus osalenud või ei paku see huvi. «Töötajad ei näinud selle uuringu väärtust,» sõnas Pentus. Keiu Telve arvates on see väga kõnekas, et teadustöötajate väärtuste uuringut ei peeta väärtuslikuks. «Üks rühm analüüsis väga põhjalikult seda, kuidas tegelikult ikkagi kõik inimesed suhtusid väga ükskõikselt sellesse uuringusse, kuigi väärtuste teema peaks puudutama kõiki ülikoolis olevaid inimesi.»

Paljudele e-kirjadele ja kõnedele jäeti vastamata, kuigi doktorandid palusid ka sellest märku anda, kui ei soovita uuringus osaleda. Keiu Telve rühm saatis 30 e-kirja, millest vastus saadi umbes viiele. Kirjad saadeti informantidele isiklikult. «Rühm, kes analüüsis seda, miks inimesed ei vasta ja kuidas väärtuste teemasse suhtutakse, jõudis järeldusele, et selline käitumine peegeldab väärtuste olulisuse hindamist ülikoolis. Neid väärtusi ei tähtsustata piisavalt ja need on formaalselt arengukavas kirjas ja jäävadki sinna,» ütles Telve.

Väärtustega seotud probleemid

Kristian Pentuse arvates peaks ülikooli põhiväärtustest rohkem rääkima, kuigi ka ainuüksi rääkimine ei pruugi olukorda parandada. «See võiks ka välja paista, et neid kindlaid väärtusi väärtustatakse. Võiks esile tõsta neid inimesi, kes peavad neid rohkem au sees näiteks teadustöö edendamisel jne,» ütles Pentus.

Pentuse arvates on oluline ka see, et kui inimestelt küsiti, mis on teadustööga seotud väärtused, ei vastanud peaaegu mitte keegi viie erineva väärtusega. «Neid väärtusi oli üks kuni kolm. Siin on mõtlemisainet, kas väärtuste mitteteadvustamine võib olla seotud nende liigse arvuga,» mõtiskles Pentus.